Lisatud on RMK raietööde kiht, täienenud on vääriselupaikade andmekoosseis ning otsinguvõimalused.

Keskkonnaagentuur koostöös Kliimaministeeriumiga avaldas kliimaatlase, mis annab tervikliku ülevaate kliima muutumisest aastast 1961 kuni tänapäevani.

Riigimetsa Majandamise Keskus alustab protsessi, et leida partner süsinikukrediitide loomiseks ja rakendamiseks RMK hallatavatel metsamaadel. Eesmärk on arendada RMK-s süsinikukaubanduse suund täiendava tulu teenimiseks.

Rahvusparki läbivate teede turvalisuse tagamiseks puhastatakse teeääred. Ohtlikke puid raiutakse ka tee servast kaugemalt, kuid suured puud, mis ohtu ei kujuta, jäetakse teeservadesse alles. Töödega alustatakse esimesel võimalusel ning need peaksid lõppema 15. märtsiks.

Eestis on kavas luua terviklik, uuendusmeelne ja erinevaid valdkondi ja nende vajadusi kajastav ning integreeriv maahõive seire- ja juhtimissüsteem. See on edaspidi aluseks jätkusuutlike maahõiveotsuste tegemiseks, hoides tasakaalu majanduse ja keskkonnahoiu vahel.

Veebruaris alustab Keskkonnaamet järk-järgulist üleminekut rohelisele töö- ja vormiriietusele. Samasugust rohelist välivormi on juba mõned aastad kasutanud Politsei-ja Piirivalveameti piirivalvurid. Eri asutuste järelevalveametnikke eristavad välivormil olev asutuse nimetus ja embleemid.

Keskkonnaameti tellimisel tehtud pikema juhise baasil on valminud lühem ning praktikutele suunatud juhendmaterjal maaparanduse keskkonna- ja elustikumõjude leevendamise kohta.

Valitsus kiitis eelmisel nädalal heaks ettepaneku suurendada EL raamdirektiivis tekstiilitööstuse vastutust, et vähendada tekstiilijäätmete hulka ning nende negatiivset keskkonnamõju. Samuti toetati toidujäätmete tekke vähendamiseks konkreetsemate eesmärkide seadmist.

Keskkonnaagentuur tegi Keskkonnaportaalis kättesaadavaks meteoroloogilised ja hüdroloogilised avaandmed, mida saavad vabalt kasutada teadlased, ettevõtjad ja entusiastid. Andmeid saab kasutada mitmel eesmärgil, sealhulgas teadusuuringutes, keskkonnaalastes projektides, äriarendustes ja rakenduste loomisel ning nende allalaadimise eest raha ei küsita.

2023. aastal täitsid taastuvatel energiaallikatel põhineva kütuse osakaalu nõude kõik Eesti kütusemüüjad. Nõude täitmiseks on kütusemüüjal suhteliselt vabad käed, sobivad nii transpordis kasutatav biogaas, päikese- või tuuleenergia kasutuselevõtt kui biomassist toodetud diislikütus ehk HVO.