Keskkonnaamet lubab küttida juurdekasvu jagu karusid
Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 96 isendit. See on ligikaudu 10% karude arvukusest ning lähedal aastasele juurdekasvule.
Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 96 isendit. See on ligikaudu 10% karude arvukusest ning lähedal aastasele juurdekasvule.
Eesti rahvusparkide noori esindasid Hans Portsmuth Matsalust ja Mathew Trenholm Alutaguselt. Mentorina osales Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna spetsialist Kalle Kõllamaa.
Keskkonnaamet uuendas II kaitsekategooriasse kuuluva haruldase taimeliigi kuninga-kuuskjala kaitse tegevuskava, kus on välja toodud liigi peamised ohutegurid ja tegevused liigi kasvukohtade kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks.
Töös analüüsitakse kohalike omavalitsuste rohevõrgustike planeeringuid ja tehakse ettepanekuid nende parendamiseks. Töö keskendub rohevõrgustiku tugialade ja koridoride määramisele. Kokku analüüsiti 40-ne kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuid.
Tänavu 15. veebruaril jõustus pliihaavlite kasutamise ja kaasas kandmise keeld märgaladel ja veekogude lähistel. See tähendab, et jahimehed ei tohi märgaladel või veekogu läheduses pliihaavleid kasutada ega kaasas kanda ka siis, kui jahitakse metslinde või väikeulukeid.
Tallinna ringkonnakohus jättis rahuldamata määruskaebuse, millega MTÜ Eesti Suurkiskjad taotles esialgse õiguskaitse korras karujahi peatamist korralduse üle peetava kohtuvaidluse ajaks.
2022. aasta põhjaveebilansi aruandele tuginedes võib järeldada, et põhjavee tarbimine kõigis alamkategooriates (joogi- ja olmevesi, mineraalvesi, ärajuhitud põhjavesi) on võrreldes aastatagusega kerges tõusutrendis, jäädes üldjoontes siiski samasse suurusjärku. Ajaloo rekordtasemele on aga jõudnud mineraalvee ammutamine.
2022. aasta põhjaveebilansi aruandele tuginedes võib järeldada, et põhjavee tarbimine kõigis alamkategooriates (joogi- ja olmevesi, mineraalvesi, ärajuhitud põhjavesi) on võrreldes aastatagusega kerges tõusutrendis, jäädes üldjoontes siiski samasse suurusjärku. Ajaloo rekordtasemele on aga jõudnud mineraalvee ammutamine.
2022. aasta põhjaveebilansi aruandele tuginedes võib järeldada, et põhjavee tarbimine kõigis alamkategooriates (joogi- ja olmevesi, mineraalvesi, ärajuhitud põhjavesi) on võrreldes aastatagusega kerges tõusutrendis, jäädes üldjoontes siiski samasse suurusjärku. Ajaloo rekordtasemele on aga jõudnud mineraalvee ammutamine.
2022.aasta põhjaveebilansi aruandele tuginedes võib järeldada, et põhjavee tarbimine kõigis alamkategooriates on võrreldes aastatagusega kerges tõusutrendis, jäädes üldjoontes siiski samasse suurusjärku. Ajaloo rekordtasemele on aga jõudnud mineraalvee ammutamine.