Seminar “Kuidas taastuvad Tudusoo ja Sirtsi kaitsealade sood?”
Ligi 2 km pikkusel soisel jalutuskäigul antakse ülevaade 5 aastat tagasi tehtud taastamistöödest, selle senisest mõjust soole ja sealsele elustikule ning märgala arenguloost tulevikus.
Ligi 2 km pikkusel soisel jalutuskäigul antakse ülevaade 5 aastat tagasi tehtud taastamistöödest, selle senisest mõjust soole ja sealsele elustikule ning märgala arenguloost tulevikus.
Kliimaministeerium kutsub seminarile, mille eesmärk on arutleda jäätmereformi sisu üle, murda jäätmevaldkonna müüte ning jõuda ühisele arusaamisele. Päeva jooksul saab kuulda ja kaasa arutleda, kuidas planeeritav jäätmereform mõjutab kohalikke omavalitsusi ja valdkonna ettevõtteid ning milline on nende tänane valmisolek.
Keskkonnaagentuuri ja Villemdrillemi koostöös 5.– 9. klassi õpilastele korraldatud videovõistluse „Ringmajanduse meistriklass 2023“ võitjad on välja selgitatud.
Keskkonnaagentuuri ja Villemdrillemi koostöös 5.– 9. klassi õpilastele korraldatud videovõistluse „Ringmajanduse meistriklass 2023“ võitjad on välja selgitatud.
Keskkonnaagentuuri ja Villemdrillemi koostöös 5.– 9. klassi õpilastele korraldatud videovõistluse „Ringmajanduse meistriklass 2023“ võitjad on välja selgitatud.
KIKi roheideede konkursi Negavatt kakskümmend parimat meeskonda astusid žürii ette, et pääseda konkursi järgmisesse etappi.
Kliimaminister Yoko Alender kinnitas KIKi siseriikliku keskkonnaprogrammi eelarve 2025. aasta taotlusvoorudes. Avatud taotlusvoorude maht on üle 13 miljoni euro.
Esmaspäeval, 15. detsembril kuulutas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) välja videokonkursi mini Negavatt võitjad. Sel aastal oli 1.-6. klasside konkursi teema “Unistuste keskkonnasõbralik Eesti”. Nooremas vanusekategoorias saavutas esikoha LõunaTERA Kooli 2. klass ja vanemas vanusekategoorias Saku Gümnaasiumi 6.d klass.
Kui Riigikogu peaks järgmisel aastal otsustama, et Eestisse tuleb tuumajaam, on valitsusel tarvis viivitamata luua riiklik tuumaenergiat reguleeriv asutus, mis vajab kümneid pädevaid spetsialiste, kellest vähemalt osa tuleb palgata välismaalt.
Selle aasta algusest alates on omavalitsused muutnud üle 7000 maaüksuse, hoone ja korteri aadressi. Suurima osa muudatustest moodustavad korterid (ligikaudu 4100), mille aadressid muutusid seoses tänava nime muutusega. Päris uusi objekte on tekkinud 12 000.