Tööstussektori süsinikuintensiivsus näitab, kui palju kasvuhoonegaaside heidet (CO₂-ekvivalent) tekib tööstussektoris ühe reaalse lisandväärtuse ühiku kohta. Näitaja arvutatakse tööstussektori kasvuhoonegaaside heite jagamisel sektori reaalse lisandväärtusega (referentsaasta 2020). Heitkogus hõlmab eraldi arvestatuna põlevkivitööstuse heiteid (sh põlevkiviõli tootmine) ning töötleva tööstuse heiteid. Sektori süsinikuintensiivsus väljendatakse ühikus tonni CO₂-ekvivalenti miljoni euro lisandväärtuse kohta (t CO₂-ekv/mln €).

*Lühema aegrea tõttu põhineb mõõdiku "tööstussektori süsinikuintensiivsus" suuna hinnang tavapärase 7 aasta asemel 6 aasta andmetel.

Tööstussektori kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogus arvestab eraldi põlevkivitööstuse (põlevkiviõli tootmine) ja töötleva tööstuse heiteid.  Kasvuhoonegaaside heitkoguseid esitatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO₂-ekv).

Esitatud vaade põhineb Eesti poliitikakujundamisele suunatud heitkoguste jaotusel ning erineb rahvusvahelise kasvuhoonegaaside aruandluse struktuurist.

Tööhõive määr on hõivatute osatähtsus rahvastikus (15-74 a). Hõivatu – isik, kes töötas uuritaval ajavahemikul vähemalt ühe tunni ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena; töötas pereettevõttes või oma talus otsese tasuta; oli lapsehoolduspuhkusel ja sai või kel oli õigus saada tööga seotud tulu (vanemahüvitist); ajutiselt ei töötanud puhkuse, haiguse, rasedus- ja sünnituspuhkuse, hooajalise töö, tööga seotud koolituse või mõne muu eeldatavalt alla kolme kuu kestva põhjuse tõttu. NB! Metoodikamuutuse tõttu on aastate 2018–2021 andmetes alahinnatud nende vanemapuhkusel viibivate emade osakaal, kellel on olemas töökoht, kust ajutiselt puudutakse. Seetõttu tuleb 0–2-aastaste lastega naiste hõivenäitajate ajalises võrdluses arvestada alates 2022. aastast aegrea katkestusega.