Keskkonnaagentuur avaldas oma blogis veekasutuse 2022. aasta aruande põhjal videoloo ja põhjalikuma postituse, kus tuuakse välja viis kõige olulisemat tähelepanekut veekasutuse tulemustest.
Tänavu ilmunud Eesti põhjaveekogumite seisundite vahearuanne on koostatud 2020 – 2022. aasta põhjavee seireandmete, so keemilised ja koguselised näitajad, põhjal.
Tänavu ilmunud Eesti põhjaveekogumite seisundite vahearuanne on koostatud 2020 – 2022. aasta põhjavee seireandmete, so keemilised ja koguselised näitajad, põhjal.
Keskkonnaagentuur avaldas oma blogis Eesti põhjaveekogumite seisundite vahearuande põhjal videoloo ja põhjaliku postituse, kus tuuakse välja kolm kõige olulisemat Eesti põhjaveekogumite seisundite trendimuutust.
Kantar Emori läbi viidud tööandjate maine uuringu kohaselt on töötavate inimeste seas mainekaimaks tööandjaks Enefit (Eesti Energia), avaliku sektori organisatsioonide seas aga Keskkonnaamet. Keskkonnaamet oli esikohal ka kaks aastat tagasi läbi viidus samasuguses uuringus.
Tööstussektori süsinikuintensiivsus näitab, kui palju kasvuhoonegaaside heidet (CO₂-ekvivalent) tekib tööstussektoris ühe reaalse lisandväärtuse ühiku kohta. Näitaja arvutatakse tööstussektori kasvuhoonegaaside heite jagamisel sektori reaalse lisandväärtusega (referentsaasta 2020). Referentsaasta 2020 tähendab, et tööstussektori lisandväärtus on arvutatud 2020. aasta hindades.
Tööstuse süsinikuintensiivsus on esitatud kolmes vaates: tööstus kokku, tööstus põlevkiviõli tootmiseta ja põlevkiviõli tootmine eraldi. Sektori süsinikuintensiivsus väljendatakse ühikus tonni CO₂-ekvivalenti miljoni euro lisandväärtuse kohta (t CO₂-ekv/mln €).
*Lühema aegrea tõttu põhineb mõõdiku "tööstussektori süsinikuintensiivsus" suuna hinnang tavapärase 7 aasta asemel 6 aasta andmetel.
Tööstussektori kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogus arvestab eraldi põlevkivitööstuse (põlevkiviõli tootmine) ja töötleva tööstuse heiteid. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid esitatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO2-ekv).
Esitatud vaade põhineb Eesti poliitikakujundamisele suunatud heitkoguste jaotusel ning erineb rahvusvahelise kasvuhoonegaaside aruandluse struktuurist.
Riigikontrolli avaldatud järelaudit loodusväärtuste kaitsmise korraldamisest käsitleb muu hulgas Rail Balticu hüvitusaladel toimunud soovimatuid raieid eelmise aasta jaanuaris. Probleemi tuvastamise järel sai see teema 2024. aasta märtsis kliimaministeeriumi, keskkonnaameti ja RMK koostöös lahenduse.