Kliimaministeerium tähistab rahvusvahelist veepäeva ja veenädalat, et juhtida tähelepanu vee kestlikule kasutamisele ning veeteenuse tulevikuväljakutsetele Eestis.
Valminud on hüdroloogiline aastaraamat, mis võtab kokku 2025. aastal Eesti vesikonnas toimunud hüdroloogilise seire tulemused.
Üleujutus Surjus, jääummistus Emajõel, uppuvad maasika- ja kartulipõllud, erakordselt vihmane suvi, taas üleujutus Surjus, tavaline sügis ning kevadiselt soe detsember. Kas need on ilmavembud või kanda kinnitava kliimamuutuse ilmingud?
Maailma Meteoroloogiaorganisatsioonil on tänase rahvusvahelise meteoroloogiapäeva puhul ilmunud globaalne kliimaraport 2025, mis maalib sünge pildi süvenevast kliimakriisist.
Aasta tegijaid looduses ning nendega seonduvat pärimust tutvustab folklorist Mall Hiiemäe. Juttu tuleb piiritajast, siilist, lestast ja haavast.
Kaitsekorralduskava avalikustamise koosolek toimub 1. aprillil kell 15 Palupõhja looduskoolis.
Keskkonnaamet rahuldas MTÜ Võrtsjärve kalanduspiirkonna ja Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu taotluse ning andis loa angerjate asustamiseks siseveekodesse. Alates järgmisest aastast on plaanis asustamise tingimusi rangemaks muuta.
Keskkonnameti eestvedamisel korraldatud ja 17. märtsil lõppenud kahepäevase ning väga sisutiheda Maismaatuuleparkide ja elustiku vastastikuste mõjude konverentsi järel leidis üllatuslikult enim kõlapinda mitte konverentsi vägagi tõsine sisu, vaid selle lõpulause.
Iga aasta 23. märtsil tähistatakse ülemaailmset meteoroloogiapäeva. Meteoroloogiapäeva eesmärk on tutvustada riiklike meteoroloogia- ja hüdroloogiateenistuste panust ühiskonna turvalisuse ja heaolu tagamisel. Meteoroloogiapäevaks valitakse teema, mis peegeldab päevakajalisi ilma, kliima ja veega seotud probleeme. Selle aasta teemaks on „Tänased teadmised, homsed otsused“. Fookuses on teaduspõhise...
16. väljaanne aastaraamatute sarjas, mis annab ülevaate Keskkonnaagentuuri meteoroloogilistest mõõtmistest 2025. aastal.