Eesti põllumajandussektori kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogus arvestab loomakasvatuse, maaharimise (põllumajandus: peamiselt lämmastik- ja orgaaniliste väetiste kasutus, turvasmuldadel olevate põllumaade harimisest ja taimejäänustest), maaharimise (LULUCF: seotud mulla süsinikusisalduste muutusega) ja põllumajandussektoris kasutatavate kütuste heiteid.  Kasvuhoonegaaside heitkoguseid esitatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO₂-ekv).

Esitatud vaade põhineb Eesti poliitikakujundamisele suunatud heitkoguste jaotusel ning erineb rahvusvahelise kasvuhoonegaaside aruandluse struktuurist.

Kasvuhoonegaasid (KHG) on looduslikku või inimtekkelist päritolu atmosfääri gaasilised koostisosad, mis neelavad ja kiirgavad infrapunakiirgust. Kasvuhoonegaasid (KHG) põhjustavad kasvuhooneefekti, mille tagajärjel toimuvad kliimamuutused. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO₂-ekv). Eesti kõige olulisem KHG on süsinikdioksiid (CO₂), millele järgneb metaan (CH₄), dilämmastikoksiid (N₂O) ja fluorosüsivesinikud (nn F-gaasid). Selleks, et hinnata inimtegevuse mõju loodusele, koostavad riigid igal aastal teaduspõhise ülevaate oma inimtekkelistest kasvuhoonegaaside heitkogustest ja koostavad riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri. Riikliku KHG inventuuri andmeid kasutatakse heitkoguste vähendamise sihtide seadmiseks nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka ÜROs.