Oktoobri öökülmad viisid puudelt lehed ja vaatamata alla normi jäävale sademete hulgale oli sajuta päevi Eestis vaid kolm.

Kuu keskmine õhutemperatuur tuleb kuu esimesel kolmandikul normist kõrgem, seejärel kõigub keskmise ümber (norm 0,5..4,7°C). Sademeid on normi piires, kohati veidi vähem (norm 51..73 mm).

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) avaldas värske maailma metsavarude hindamise raporti (FRA 2025), mis annab ülevaate metsade seisust ja muutustest viimase 30 aasta jooksul.

Hundijahi küttimisprintsiibid on läbi räägitud suurkiskjate koostöökogus ning seda korraldatakse ohjamisalade põhiselt, esimese osana tohib küttida 84 looma. Vajadusel täiendatakse küttimislimiiti jahihooaja jooksul hundi täpsema leviku ja arvukuse andmete laekumisel. Hundijahi hooaeg kestab Eestis 1. novembrist kuni veebruari lõpuni.

Riigi Kinnisvara korraldas aasta alguses konkursi, et leida sobivaim kunstiteose ideelahendus Keskkonnaagentuuri Harku Ilmakeskuse fuajeesse. Rekordilise 71 kavandi seast võitjaks valitud Tiina Sarapu klaasikunstiteos „Ilm ja maa“ on hoonega samaaegselt valminud.

Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimehe Mikk Marrani avakõne RMK looduskaitsekonverentsil “Elupaikade taastamine ja kaitse” 30. oktoobril 2025.

28. oktoobril toimus Keskkonnaagentuuri Harku Ilmakeskuses rahvusvaheline konverents "Tulevikuvalmis Euroopa: teadmiste, poliitika ja praktika ühendamine kliimanutikateks lahendusteks". Konverents tõi kokku juhtivad eksperdid, poliitikakujundajad ja ettevõtjad, et otsida lahendusi, kuidas ühendada majanduse konkurentsivõime ja kestlik looduskasutus.

Kliimaministeerium saatis täna kooskõlastusele looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muudatuste paketi, mille eesmärk on luua selge raamistik nii looduse tõhusaks kaitseks kui ka kestlikuks metsanduseks. Muudatused toovad kaasa bürokraatia vähenemise ning annavad nii looduskaitsjatele kui metsasektorile vajaliku kindluse tuleviku osas.

Keskkonnaportaali kaardirakenduse vee valdkonna all avalikustati erinevate mereelupaigatüüpide levik Eesti merealal.

Eesti saab tänu Šveitsi koostööprogrammile neli tipptasemel mobiilset radarit lindude, nahkhiirte ja putukate jälgimiseks.