Kliimaministeerium plaanib jahieeskirja muudatusega keelata kopra aastaringse küttimise, muuta haneliste jahiaega ja võtta jahiulukite loetelust välja seitse ohustatud ja kahaneva arvukusega linnuliiki.
Kliimaministeerium plaanib muuta jahieeskirja, et viia reeglid paremini kooskõlla loodushoiu ja tegeliku eluga. Peamiste uuendustena muutub karujaht täielikult loapõhiseks, jahirelvade autos vedamise nõuded tehakse mõistlikumaks ning looduskaitsealadel luuakse paremad võimalused lindude kaitsmiseks väikekiskjate eest.
Septembrikuu on käes ning peamine jahihooaeg algab meil just sügisel. Seetõttu on praegu täpselt õige aeg kontrollida enda jahivarustust ning üle vaadata jahipidamise dokumentide kehtivus.
Jäätmete kogutekke hulka arvestatakse kõikides valdkondades tekkivad jäätmed, sealhulgas näiteks olmejäätmed, ehitus- ja lammutusjäätmed, põlevkivitööstuse jäätmed. Kuna Eestis moodustab jäätmetekkes suurima osa põlevkivisektor, kajastatakse andmeid nii koos põlevkivisektoriga kui ka sellest eraldi.
Analüüs annab vastuse, kui suured käitlusvõimsused (eelkõige ringlussevõtt) on meil erinevate suuremate jäätmeliikide osas olemas ja kui suur võimekuse osa on meil puudu. Info on vajalik planeerimaks meetmeid ja vahendeid riigi jäätmekavas, sh erinevate toetusmeetmete suunamist.
Hiljemalt 2023. aasta lõpuks peab olema kõikides omavalitsustes võimalik igas majapidamises biojäätmed jäätmevedajale üle anda või neid kohapeal kompostida. Keskkonnaameti läbiviidud kohalike omavalitsuste jäätmekorralduse analüüs näitab, et omavalitsused on jõudsalt selle eesmärgi suunas liikunud.
Jäätmesektori kasvuhoonegaaside (KHG) heide tekib peamiselt jäätmete ladestamisest, ilma energia taaskasutuseta põletamisest ja lahtisest põletamisest ning kompostimisest. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid esitatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO2-ekv).
Esitatud vaade põhineb Eesti poliitikakujundamisele suunatud heitkoguste jaotusel ning erineb rahvusvahelise kasvuhoonegaaside aruandluse struktuurist.
Eesti jäätmereformi üks keskseid eesmärke on muuta jäätmemajandus läbipaistvaks, andmepõhiseks ja ettevõtjatele lihtsamaks. Selleks ajakohastatakse nii jäätmete kogumise ja vastutuse põhimõtteid kui ka neid toetavaid infosüsteeme. Reformi oluline osa on uue jäätmeinfosüsteemi PISTRIK kasutuselevõtt, mida arendab Keskkonnaagentuur.
Septembrikuu jooksul toimuvad ümarlauaarutelud jäätmekäitlejate, kohalike omavalitsuste ja pakendiettevõtjatega, et valmistuda jäätmereformi eelnõu avalikule konsultatsioonile saatmiseks. Tänane ümarlaud keskendub kohalike omavalitsuste rollile.
Täna läbis Riigikogus kolmanda lugemise jäätmereformi eelnõu. Järk-järgult muutub jäätmete liigiti kogumine mugavamaks, omavalitsused saavad kujundada süsteemi vastavalt piirkonna vajadustele, konkurents jäätmeturul kasvab ning valdkond muutub läbi digitaliseerimise läbipaistvamaks.