Märts 2023: Märtsikuu esimese poole keskmine õhutemperatuur tuleb normilähedane või madalam, teine pool tuleb normist kõrgem (norm -1,8..+0,6°C). Sademeid on normi piires või enam (norm 27..43 mm).
Meteoroloogiapäeval (23.03) välja antud meteoroloogia aastaraamat juba 13. väljaanne selles sarjas ja annab ülevaate Keskkonnaagentuuri meteoroloogilisest vaatlusvõrgust 2022. aastal, mõõtmistulemustest ja põnevatest seadmetest ning mõõtmismetoodikatest.
Aprill 2023: Kuu algul on ilm jahe ja kohati sajab ka kerget lund ning öine temperatuurifoon on miinuspoolel ja päevad nappide plusskraadidega. Aga edaspidi mõjusamaks saava kõrgrõhkkonna toel saju võimalus väheneb ja idakaarest saabub meile soojem õhumass. Öösiti selgineva taeva all langeb õhutemperatuur küll pisut alla 0°C, aga päeval kerkivad termomeetrinäidud päikese kaasabil üle +5°C, alates...
Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni globaalse kliima raport 2022 paneb fookuse peamistele kliima indikaatoritele – kasvuhoonegaasid, temperatuur, maailmamere veetaseme tõus, ookeanide soojus ja hapestumine, merejää ja liustikud. Samuti rõhutab kliimamuutuste ja ekstreemsete ilmaolude mõjusid.
Eesti asutused on taas oodatud toetust taotlema üleeuroopalisest LIFE programmist keskkonna-, looduskaitse- ja kliimaprojektide elluviimiseks. Sellel aastal läheb jagamisele 611 miljonit eurot.
Mai 2023: Külma kuu alguse, pärast 10. maid keskmisele lähedase ja kuu lõpu keskmisest soojema ilma tulemusel kujuneb kuu keskmine õhutemperatuur tervikuna normilähedaseks (norm 9,0..11,9°C). Sademeid on normist veidi vähem (norm 32..54 mm). Kuu viimane nädal annab lootust kõrgrõhkkonna tugevnemisele, mis kuivema ja tavapärasest soojema ilma kulgu soosib.
2022. aastal paistis päikest Eesti keskmisena 2066,1 tundi (norm 1829,6 tundi). See on päikesepaiste rohkuse poolest 4. koht alates 1961. aastast. Kui pikaajalise keskmisena on kõige päikeselisem kuu juuli, siis juba kaheksandat aastat järjest on selleks juuni (335,4 tundi ehk 122 % normist).
Tiirikoja järvejaamal täitub 100 aastat esimestest ilmavaatlustest 1. veebruaril 2023. Ajalooürikutes on mainitud, et vaatlustega Peipsi ääres Tiirikojal on algust tehtud küll juba mõni aeg varem – oktoobris 1922, mil vaatlusi tehti II järgu jaama vaatlusprogrammi alusel. Ametlikuks algusajaks loetakse küll veidi hilisemat aega.
2022. aastal registreeriti Eesti välgudetektorite võrgustikus 21% vähem äikest, kui oli perioodil 2005−2021 keskmiselt. Esimene pilv-maa välk registreeriti 6. aprillil Liivi lahel ja viimane 15. detsembril Pärnumaal.
Veebruar 2023: kuu tuleb üldjoontes pehme talvise ilmaga, mille sekka satub ka lühiajalisi külmalaineid. Kuu keskmine õhutemperatuur tuleb normist veidi kõrgem (norm -5,3..-1,4 °C). Sademeid on normi piires või pisut vähem (norm 29..49 mm).