2021. aasta 4. augustil tuli Keskkonnaagentuur välja Eesti esimese riikliku ilmaäpiga, et pakkuda mugavat ja usaldusväärset ilmainfot nutiseadmes.

2022. aasta põhjaveebilansi aruandele tuginedes võib järeldada, et põhjavee tarbimine kõigis alamkategooriates (joogi- ja olmevesi, mineraalvesi, ärajuhitud põhjavesi) on võrreldes aastatagusega kerges tõusutrendis, jäädes üldjoontes siiski samasse suurusjärku. Ajaloo rekordtasemele on aga jõudnud mineraalvee ammutamine.

Lendorava seiret on nüüdseks korraldatud juba 30 aastat. Iga-aastaselt kontrollib Keskkonnaagentuur kõiki Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kantud lendorava leiukohti ja lisaks inventeeritakse ka teisi sobivaid elupaiku. 2023. aastal kontrolliti erinevate tööde raames ühtekokku üle 3 000 metsaeraldise. Kui algaastatel olid aluseks puistuplaanid, siis nüüd on peamiseks lähteandmestikuks lendorava...

Kuuse-kooreüraskite paljunemine ning levik sõltuvad ilmastikust ja muudest looduslikest teguritest. Igal aastal korraldab Keskkonnaagentuur Mandri-Eestis üraski seiret, mis võimaldab metsaomanikel metsakaitselisi tegevusi paremini planeerida ning nüüd saab pidevalt uuenevaid seireandmeid vaadata mugavalt Keskkonnaportaalist.

2023. aastal toimus kõre ehk juttselg-kärnkonna seire 19 seirealal, mis paiknesid Lääne, Pärnu, Harju ja Saare maakonnas. Sigimishooaeg oli seekord kahepaiksetele, sh kõrele, raske – külm kevad, pikk põuaperiood ja looduslikud vaenlased olid tõenäoliselt põhjuseks, miks nii mõneski kohas ei loendatud seekord ühtegi isendit.

Keskkonnaagentuur ja Villemdrillem kutsuvad 5. – 9. klassi õpilasi osalema videovõistlusel „Ringmajanduse meistriklass 2023“.

Põhjapoolkera 2023. aasta suve ja mere pinnatemperatuuride andmed näitavad, et suvi oli kõige soojem mõõtmisajaloos. Arvutipõhised analüüsid põhinevad miljarditel mõõtmisandmetel satelliitidelt, laevadelt, lennu- ja meteoroloogiajaamadest üle terve maailma.

2026. aasta veebruar oli soojuselt viies vaatlusajaloos – möödunud kuul oli globaalne keskmine õhutemperatuur tööstuseelsest tasemest 1,49 °C võrra kõrgem. Lääne-Euroopas oli veebruar äärmiselt sademeterohke, mis tõi kaasa ka ulatuslikke üleujutusi. Arktikas registreeriti vastava kuu arvestuses madaluselt kolmas mere jääkatte ulatus. Need andmed pärinevad Copernicuse kliimamuutuste seire teenuselt...

Kliimaministeerium uuendab koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskusega (KIK) erametsanduse toetussüsteemi, et suurendada elurikkust Eesti metsades ja kujundada kliimakindlamaid metsi.

Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS valmis lahendus, mis muudab taastuvenergiat puudutavad keskkonnamõju hindamiste (KMH) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanded senisest lihtsamini kättesaadavaks ja kasutatavaks.