Riigimetsa Majandamise Keskus ja Hiiumaa vald sõlmisid kokkuleppe, millega saab vald Saarnaki ja Hanikatsi kultuuriväärtust omavate kinnistute uueks omanikuks.
Eesti majanduse kasvuks on oluline eemaldada ebamõistlikud takistused ettevõtjate teelt. Selle saavutamiseks lihtsustab Kliimaministeerium keskkonnavaldkonna korraldust, et oleks hoitud nii loodusväärtused kui ka ettevõtjate huvid.
Möödunud aasta kevadel möödus 25 aastat ajast, kui Eestis alustati statistilise metsainventuuri (SMI) välitöödega. SMI ühe mõõteperioodi pikkus on viis aastat ja kuigi traktivõrku on perioodide lõikes muudetud, proovitükkide ja traktide arvu suurendatud, siis SMI esimese perioodi (1999–2003) alaliste proovitükkide asukohad on jäänud muutumatuks.
Kuigi Eestis läheb ilvestel hästi, ei ole Keskkonnaameti hinnangul nende küttimine põhjendatud. Erandina saab taotleda nuhtlusisendite küttimislube ka ilveste puhul.
Keskkonnainvesteeringute Keskus alustas koos 13 partneriga MarTe projektiga, mille eesmärk on leida tasakaal merendussektori innovatsiooni ja merekeskkonna kaitse vahel.
Kliimaminister Yoko Alender esitas ettepaneku jätta Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) määratav järgmise aasta optimaalne uuendusraie pindala samaks 2024. aastaga.
Eestis on ligi 2,3 miljonit hektarit metsa. Värskes Keskkonnaagentuuri saates viime teid sügavale metsa südamesse – kohta, kus iga puu, taim ja loom mängib oma rolli suuremas ökosüsteemi tervikus. Mets ei ole lihtsalt puude kogum, vaid elav võrgustik, see mõjutab meid kõiki.
Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu. Muudatustega vähendatakse halduskoormust, tagades samas keskkonnakaitse kõrge taseme säilimine.
Kuumusega seotud surmade ja haiguste kohta õigeaegsete ning usaldusväärsete andmete kogumine on oluline, et kuumalainete ajal saaks kasutusele võtta vajalikud hädaabimeetmed. EEA (European Environment Agency) tänasest ülevaatest selgub, et 38st EEA liikme- ja koostööriigist jälgib kuumuse mõju tervisele 20.
RMK Põlula kalakasvatustalitus palub kõigil kaluritel teatada püüki sattunud märgisega kaladest. Märgistatud kalade taaspüügiandmed võimaldavad uurida kalade ellujäämust, kasvukiirust, rändeteid, orienteerumist kudemisrändel ja suguküpsuse saabumise aega ning hinnata kalavarude seisundit.