Kestlikkus on põhimõte, mille kohaselt kasutatakse ressursse vastutustundlikult, tagades praegused vajadused ilma tulevaste põlvkondade arenguvõimalusi ohustamata ning säilitades sotsiaalse, majandusliku ja keskkondliku tasakaalu.
Kestlike siirete professor Laur Kanger räägib inauguratsiooniloengul, kas teadus ja tehnoloogia aitavad keskkonnakriisi lahendada.
Temperatuurimuutus on arvutatud viimase ja esimese normperioodi vahena (6,4 °C−4,9 °C). Temperatuurinormiks loetakse 30 aasta pikkuse normperioodi keskmist temperatuuri. Eestis on kasutusel neli temperatuuri normperioodi: 1901-1930, 1931-1960, 1961-1990, 1991-2020.
Eesti asub suhteliselt veerohkes piirkonnas, kus keskmine aastane sademete hulk on 600–750 mm, millest ligikaudu 50% moodustab äravool. Eesti veevarud koosnevad peamiselt pinnaveest (jõed, järved ja rannikualad) ning põhjaveest.
Eestis on enamike saasteainete sisaldused välisõhus ühed Euroopa madalaimad ning meie välisõhu kvaliteet on võrreldav põhjamaadega.
Ülevaade Eesti ökosüsteemide seisundist, surveteguritest ja leevendusmeetmetest.
Ülevaade Eesti muldade seisundist, surveteguritest ja leevendusmeetmetest.
Keskkonnaülevaate neljas osa annab ülevaate metsade seisundist Eestis.
Megatrendid on ulatuslikud ja aeglaselt kujunevad muutused, mis kord juurdununa avaldavad sügavat ja pikaajalist mõju erinevatele inimtegevustele, protsessidele ja arusaamadele. Need on juba praegu jälgitavad ning kujundavad olulisel määral väga paljude inimeste, riikide, regioonide aga osalt ka kogu maailma tulevikku.
Liikide seisundist, trendidest ja leevendusmeetmetest Eestis.