KIK avas täna keskkonnaprogrammi taotlusvoorud, kust saab toetust küsida looduskaitse ja ringmajanduse programmi tegevustele. 

Kliimaminister Yoko Alender ja majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo kohtusid eile Hollandi ettevõtte Power2X esindajatega. Kohtumisel kinnitati, et Euroopa suurima metanoolitehase planeerimine on jätkumas, et töötada Eestisse üle miljardi euro suuruse investeeringu toomise nimel ning toetada puhtale energiale üleminekut.

Augustikuu esimese poole sadudega tundus, et vihm ei lõppegi, kuid kokkuvõttes jäi sademete hulk pikaajalisest keskmisest siiski väiksemaks. Augusti keskmine õhutemperatuur oli 17,8 kraadi, mis on paljuaastasest keskmisest ligikaudu kraadi võrra kõrgem.

Seoses täiendavate rahaliste vahendite eraldamisega, on avatud loodushoiutoetuse taotlemise teine voor, et taastada Eesti kaitsealadel elurikkaid pärandniite. Keskkonnaametile taotluste esitamise tähtaeg on 10. september 2024.

Elurikkuse kadu ning enneolematud kliimatingimused viitavad lähenevatele muutustele, mida me kontrollida ei saa. Muutused toovad aga alati kaasa võimalusi, mille toel asju paremaks muuta. Keskkonnainvesteeringute Keskus aitab viie rohetehnoloogiatele suunatud kiirendi käivitamise abil täna noortel ettevõtetel viia idee järgmisele tasemele, et sünniksid nii Eestile kui maailmas laiemalt vajalikud...

Kliimaministeeriumi väikeelamute kütteseadme uuendamise toetusmeetme esimene taotlusvoor avati selle aasta veebruaris. Nüüdseks on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) teinud kokku 617 rahastusotsust majapidamiste kütteseadmete uuendamiseks kogusummas 2,6 miljonit eurot. Toetuse keskmine summa oli esimeses voorus 4217 eurot.

Euroopa Liidu riigid jõudsid kaheteistkümnendal tunnil kokkuleppele looduse taastamise määruses, mis näeb ette, et looduse seisund on aastaks 2030. paranenud 20% EL maismaast ja 20% merest. Määrus jõustub 20 päeva pärast EL Teatajas avaldamist ja liikmesriigid hakkavad kokku panema omi looduse taastamise kavu.

Valminud on veekasutuse 2022. aasta tulemuste aruanne, milles sisalduvad statistilise suunitlusega andmed veekasutaja vee erikasutuse kohta. Andmeid kogutakse iga aasta kevadel ning seejärel tehakse neist Keskkonnaagentuuri poolt kokkuvõtteid ja hinnatakse tulemusi.

2021. aasta 4. augustil tuli Keskkonnaagentuur välja Eesti esimese riikliku ilmaäpiga, et pakkuda mugavat ja usaldusväärset ilmainfot nutiseadmes.

2022. aasta põhjaveebilansi aruandele tuginedes võib järeldada, et põhjavee tarbimine kõigis alamkategooriates (joogi- ja olmevesi, mineraalvesi, ärajuhitud põhjavesi) on võrreldes aastatagusega kerges tõusutrendis, jäädes üldjoontes siiski samasse suurusjärku. Ajaloo rekordtasemele on aga jõudnud mineraalvee ammutamine.