Keskkonnaamet tuvastas ajavahemikus 29. jaanuarist 5. veebruarini Narva-Jõesuu filterjaamas kogutud õhuproovis jälgi radioaktiivsest koobaltist (Co-60) ja tseesiumist (Cs-134, Cs-137). Nende ainete sisaldus õhus oli loodusliku radioaktiivse gaasi - radooni - sisaldusega võrreldes miljoneid kordi väiksem ja seetõttu inimeste tervisele ja keskkonnale ohutu.

Päästeamet mõõdab regulaarselt jää paksust populaarsematel veekogudel, tulemusi saab vaadata Keskkonnaagentuuri ilmaäpi ILM+ uuendatud jääkaardilt.

Emajõe veetase ületab järgnevate tundide jooksul kriitilise veetaseme, milleks on 254 cm üle jaama graafiku nulli (32,31 m EH2000 ehk merepinnast). Keskkonnaagentuur väljastas I taseme üleujutusohu hoiatuse.

Keskkonnaportaalis on avaldatud uus analüüs, millega seoses valmis tööriist ja kaardikihid, kust saab ülevaate, kui suur osa Eesti pindalast on hõivatud metsa- ja põllumaa, hoonestuse, teede ja teiste objektidega.

Ukraina tuumarajatised asuvad Eestis piisavalt kaugel, et mistahes sündmused neis ja nende lähistel kiirgusohtu Eesti territooriumil kaasa ei too.

Neljapäeval, 22. juunil on Keskkonnaameti infotelefon avatud kella 9-13. Seoses saabuva riigipühaga on reedel, 23. juunil Keskkonnaameti kontorid ja infotelefon 662 5999 suletud. Teate koos kontaktandmetega saate jätta automaatvastajale.

Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) Euroopa kliimaraport 2022 näitab, kuidas Euroopa on alates 1980. aastatest soojenenud maailma keskmisest kaks korda enam. Sellel on laiaulatuslik mõju sotsiaalmajanduslikule struktuurile ja ökosüsteemidele.

Kliimaministri teadusnõunikuna asub tööle bioloog ja looduskaitseteadlane, professor Aveliina Helm.

Maa-ameti koostatud maavarade koondbilansi andmetel kaevandati Eestis 2022. aastal kadusid arvestamata 10,7 miljonit tonni põlevkivi, kaevandatud kogus oli 16% suurem kui 2021. aastal, kuid 14% väiksem kui 2017-2021 aastatel keskmiselt. Põlevkivi oli jätkuvalt Eesti enimkaevandatud maavara.