Keskkonnaagentuur ja Villemdrillem kutsuvad 5. – 9. klassi õpilasi osalema videovõistlusel „Ringmajanduse meistriklass 2023“.

Põhjapoolkera 2023. aasta suve ja mere pinnatemperatuuride andmed näitavad, et suvi oli kõige soojem mõõtmisajaloos. Arvutipõhised analüüsid põhinevad miljarditel mõõtmisandmetel satelliitidelt, laevadelt, lennu- ja meteoroloogiajaamadest üle terve maailma.

2026. aasta veebruar oli soojuselt viies vaatlusajaloos – möödunud kuul oli globaalne keskmine õhutemperatuur tööstuseelsest tasemest 1,49 °C võrra kõrgem. Lääne-Euroopas oli veebruar äärmiselt sademeterohke, mis tõi kaasa ka ulatuslikke üleujutusi. Arktikas registreeriti vastava kuu arvestuses madaluselt kolmas mere jääkatte ulatus. Need andmed pärinevad Copernicuse kliimamuutuste seire teenuselt...

Kliimaministeerium uuendab koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskusega (KIK) erametsanduse toetussüsteemi, et suurendada elurikkust Eesti metsades ja kujundada kliimakindlamaid metsi.

Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS valmis lahendus, mis muudab taastuvenergiat puudutavad keskkonnamõju hindamiste (KMH) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanded senisest lihtsamini kättesaadavaks ja kasutatavaks.

Peagi on käes koolivaheaeg ning õhus küsimus – mida vaba ajaga peale hakata? RMK kutsub peresid, lapsi ja noori veetma aega looduses – olgu selleks jalutuskäik rabas, piknik lõkkekohas või avastusretk mõnes külastuskeskuses.

Eestis ja teistes Euroopa Liidu (EL) riikides hakkavad kehtima uued põhimõtted, mis aitavad vähendada toidu- ja tekstiilijäätmete koguseid. Jäätmete raamdirektiivi muudatused toovad rõivastele, jalanõudele ja teistele tekstiilitoodetele tootjavastutuse ning sihtarvud toiduraiskamise vähendamiseks.

20. oktoobril algab taas lõheliste kuderahu aeg. See tähendab, et enamikel lõhejõgedel on kalapüük keelatud. Nagu igal aastal, alustavad Keskkonnaameti järelevalveinspektorid koostöös teiste Keskkonnaameti töötajate ja vabatahtlike kalakaitsjatega lõhejõgedel tihendatud kontrollidega.

Augusti lõpust kuni 5. oktoobrini küttisid jahimehed Eestis üle 2000 metssea, mis on kaks korda rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil.

Tänavu puhastatakse selguseta päritolu jäätmetest kokku kolm maatükki kolmes maakonnas: Harjumaal, Tartumaal ja Pärnumaal. Reformimata riigimaale veetud jäätmete ja nendest tekkinud saastuse likvideerimiseks on Keskkonnaameti eelarves 40 tuhat eurot.