Alates tänasest võib jälgida Peipsi järve ilma- ja laineolusid, sest Mustveest üheksa kilomeetri kaugusel asuv poijaam edastab taas õhutemperatuuri ja tuuleandmeid ning olulist laineinfot.
Tänavuse aasta puu tiitli pälvinud haab, teaduslikult harilik haab, ladina keeles Populus tremula, on Eestis leviku järgi neljas-viies puuliik.
Keskkonnaagentuur jälgib iga-aastaselt Eesti pinnaveekogumite koondseisundit. Pinnaveekogumid jagunevad vooluvee- (jõed), seisuvee- (järved) ja rannikuveekogumiteks. Eesmärk on saavutada kõikide Eesti veekogumite vähemalt hea koondseisund, mis tähendab, et vee-elustik ja vee keemiline koostis on inimkoormuse poolt vähe mõjutatud.
Alanud põdrajahi hooaja eesmärk on hoida põtrade arvukust mõõdukal tasemel. Põtrade nagu ka teiste suurulukite küttimislimiit kehtestatakse maakondlike jahindusnõukogudes teaduspõhiste soovituste alusel.
Kliimaminister allkirjastas jahipidamisõiguse tasu suurust ja selle maksmise viise reguleeriva määruse muudatuse.
Keskkonnaagentuuri Oore ja Vasknarva hüdromeetriajaamad pälvisid käesoleva aasta suvel Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) sajandi jaama tunnustuse. Väärika aunimetuse taga on väga pikaajalised katkematud mõõtmised ja vaatlused, mis annavad aimu sajandi jooksul toimunud muutustest Eesti kliimas ja jõgede veerežiimis.
Kavandatava Rail Baltica trassilõigu põhjapoolseim tipp ulatub Muuga sadama territooriumile, kuhu rajatakse multimodaalne kaubaterminal. Muuga sadama territooriumi pinnaseproovidest on varasemalt tuvastatud laialdane arseenireostus ja pinnasevee proovidest fluoriidide reostus. Varasemast pole aga selge, kas veereostuse allikaks on pinnas.
Keskkonnaagentuur koostab iga-aastaselt vee-erikasutusluba omavate ettevõtete aastaaruandega esitatud informatsiooni põhjal koondülevaate, kust leiab infot nii veevõtu, -kasutuse, -heite kui ka reostuskoormuse kohta.
Eestis algab peamine jahihooaeg sügisel. Kindlasti tasub enne jahile minekut üle kontrollida enda jahivarustus ning jahipidamise dokumentide kehtivus. Kui dokumentidega on kõik korras, sujuvad kiiresti ka Keskkonnaameti jahikontrollid.
Septembris alanud Püssi paisu eemaldamine ja kalapääsu rajamine avab merest jõkke rändavatele kaladele ligipääsu Purtse jõe kesk- ja ülemjooksule, samuti selle suurimale lisajõele. See on oluline samm, et taastada kunagine Eesti olulisuselt teine lõhejõgi ning aidata kaasa kalavarude suurenemisele.