RMK asustas kevadel Eesti vetesse üle 700 000 noorkala ja kalavastse
RMK Põlula kalakasvatuskeskus asustas aprillis-mais kokku 739 000 noorkala ja kalavastset. Tugevat turgutust said siiapopulatsioonid ja Eesti lõhejõed.
RMK Põlula kalakasvatuskeskus asustas aprillis-mais kokku 739 000 noorkala ja kalavastset. Tugevat turgutust said siiapopulatsioonid ja Eesti lõhejõed.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab täna, 30. mail toetuse ettevõtete investeeringuteks, mis aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Toetust saab küsida näiteks innovaatilistele taastuvenergeetika ja energiatõhususe lahendustele, voor on avatud 1. oktoobrini 2025.
Tänavuse jaheda kevadega on ka kuuse-kooreüraski lendlus jäänud hilja peale. Viimaste nädalate soojemad ilmad on aga nende arvu Riigimetsamajandamise keskuse ja Keskkonnaagentuuri seirepunktides suurendanud. Lendlus muutus aktiivsemaks 20. maist, kui üraskeid leiti juba peaaegu kõikidest seirepunktidest nii feromoonpüünistest kui ka koore alt. 27. maiks oli kuuse-kooreüraski arv feromoonpüünistes...
RMK-le mittevajalikke kuuseistikuid võivad eraisikud tulla tasuta võtma Ida-Virumaal asuvasse Iisaku taimlasse käesoleva nädala reedest. Ülejäänud taimlate kuuseistikud jäävad põllule edasi kasvama ning neile otsitakse kasutusvõimalusi jooksvalt sügiseseks istutusperioodiks.
Valitsus kiitis heaks heitkogustega kauplemise süsteemi laienemise ülevõtmise Eesti õigusesse. Süsteem laieneb merendussektorile ning sisaldab täpsustusi seni süsteemi kuulunud lennundussektorile ja tootmisüksustele. Muudatusega saab suurte laevade heide hinna, mis motiveerib tegema investeeringuid keskkonnahoidlikute lahenduste kasutamiseks.
Keskkonnaameti ning Maa- ja Ruumiameti koostöös valmis kaardirakendus, kus saab tutvuda planeeritud inventuurialadega.
Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Arvutianalüüsid ja ERA5 järelanalüüsi andmed põhinevad miljarditel mõõtmisandmetel satelliitidelt...
Räägime lendorava olukorrast Eestis ja Soomes, tutvustame tulemusi ning arutame liigikaitse tuleviku üle. Lendorava LIFE projekti tegevusi kokkuvõttev seminar toimub 17. oktoobril Mäetaguse mõisa ballisaalis (Pargi 2, Mäetaguse alevik).
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) rahastas kokku viit projekti, mis viiakse ellu Keenias, Tansaanias, Moldovas, Gruusias ja Armeenias kokku üle 800 000 euroga. Projektid aitavad arenguriikides kasutusele võtta uudseid reoveepuhastuslahendusi, ennetada metsatulekahjusid, edendada taastavat põllumajandust ning tõsta teadlikkust energiatõhususest ja taastuvenergia kasutamisest.
Keskkonnaagentuur jälgib iga-aastaselt Eesti pinnaveekogumite koondseisundit. Pinnaveekogumid jagunevad vooluvee- (jõed), seisuvee- (järved) ja rannikuveekogumiteks. Eesmärk on saavutada kõikide Eesti veekogumite vähemalt hea koondseisund, mis tähendab, et vee-elustik ja vee keemiline koostis on inimkoormuse poolt vähe mõjutatud.