Jäätmeinfosüsteem PISTRIK
Siit leiate erinevaid juhendeid ja abimaterjale Jäätmeinfosüsteemi PISTRIK kohta.
Siit leiate erinevaid juhendeid ja abimaterjale Jäätmeinfosüsteemi PISTRIK kohta.
Lehelt leiab vastuse, kui suured käitlusvõimsused (eelkõige ringlussevõtt) on meil erinevate suuremate jäätmeliikide osas olemas ja kui suur võimekuse osa on meil puudu. Info on vajalik planeerimaks meetmeid ja vahendeid riigi jäätmekavas, sh erinevate toetusmeetmete suunamist.
Taristuminister Vladimir Svet saatis kooskõlastusringile jäätmereformi eelnõu, mille eesmärk on edendada jäätmete ringlussevõttu ning parandada selleks jäätmevaldkonna korraldust. Reformi läbiviimiseks investeerib Kliimaministeerium ringmajanduse valdkonda kokku 111 miljonit eurot.
Täna läbis Riigikogus kolmanda lugemise jäätmereformi eelnõu. Järk-järgult muutub jäätmete liigiti kogumine mugavamaks, omavalitsused saavad kujundada süsteemi vastavalt piirkonna vajadustele, konkurents jäätmeturul kasvab ning valdkond muutub läbi digitaliseerimise läbipaistvamaks.
Septembrikuu jooksul toimuvad ümarlauaarutelud jäätmekäitlejate, kohalike omavalitsuste ja pakendiettevõtjatega, et valmistuda jäätmereformi eelnõu avalikule konsultatsioonile saatmiseks. Tänane ümarlaud keskendub kohalike omavalitsuste rollile.
Eesti jäätmereformi üks keskseid eesmärke on muuta jäätmemajandus läbipaistvaks, andmepõhiseks ja ettevõtjatele lihtsamaks. Selleks ajakohastatakse nii jäätmete kogumise ja vastutuse põhimõtteid kui ka neid toetavaid infosüsteeme. Reformi oluline osa on uue jäätmeinfosüsteemi PISTRIK kasutuselevõtt, mida arendab Keskkonnaagentuur.
Jäätmesektori kasvuhoonegaaside (KHG) heide tekib peamiselt jäätmete ladestamisest, ilma energia taaskasutuseta põletamisest ja lahtisest põletamisest ning kompostimisest. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid esitatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO2-ekv).
Esitatud vaade põhineb Eesti poliitikakujundamisele suunatud heitkoguste jaotusel ning erineb rahvusvahelise kasvuhoonegaaside aruandluse struktuurist.
Analüüs annab vastuse, kui suured käitlusvõimsused (eelkõige ringlussevõtt) on meil erinevate suuremate jäätmeliikide osas olemas ja kui suur võimekuse osa on meil puudu. Info on vajalik planeerimaks meetmeid ja vahendeid riigi jäätmekavas, sh erinevate toetusmeetmete suunamist.
Jäätmete kogutekke hulka arvestatakse kõikides valdkondades tekkivad jäätmed, sealhulgas näiteks olmejäätmed, ehitus- ja lammutusjäätmed, põlevkivitööstuse jäätmed. Kuna Eestis moodustab jäätmetekkes suurima osa põlevkivisektor, kajastatakse andmeid nii koos põlevkivisektoriga kui ka sellest eraldi.
Septembrikuu on käes ning peamine jahihooaeg algab meil just sügisel. Seetõttu on praegu täpselt õige aeg kontrollida enda jahivarustust ning üle vaadata jahipidamise dokumentide kehtivus.