Physicumi seminarid püüavad avada seda, mis mingis valdkonnas on parasjagu oluline ja uudne või kuhu teatud uurimissuund on tänaseks välja jõudnud.
Miks ja kuidas me koostame Eesti vete majandamiseks veemajanduskava? Kas ja kuidas saab igaüks veemajanduskava koostamisel osaleda? Mida tuleb teha, et elada koos üleujutustega? Arutelu MS Teams vahendusel
Arutelu eesmärk on tutvustada ning saada tagasisidet esialgsele metoodikale, millega hinnatakse ohtlike ainete mõju pinnaveele.
Tänavune november oli hämar, soe ja sajune. Eesti keskmine õhutemperatuur oli 4,6 °C, mis on pikaajalisest keskmisest tervelt 2,5 °C kõrgem ja paigutas läinud novembrikuu alates 1922. aastast soojuselt esimese kuue hulka.
Eesti ja Läti puisniitude taastamise projekti PuisniiduLife ehk WoodMeadowLIFE (LIFE20 NAT/EE/000074) raames paigaldati Keskkonnaameti tellimusel Eesti projektialadele puisniitude väärtusi, levikut ja seisundit tutvustavad teabetahvlid.
Keskkonnaamet tunnistas korrastatuks Hiiumaal asuva Pihla turbatootmisala. See on esimene kehtiva keskkonnaloaga turbatootmisala, mis on sel sajandil korrastatud. Korrastamise eesmärgiks oli taastada veerežiim ja luua eeldused soo taastumiseks. Korrastatud ala pindala on 248,5 hektarit.
Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur tuleb normilähedane (norm -4,7..-0,3°C). Sademeid on normi piires (norm 38..61 mm), mõnes kohas ka keskmisest enam, mis eelkõige tuleb alla kuu esimesel ja uuesti viimasel kolmandikul.
Kuu keskmine õhutemperatuur tuleb normi piires või veidi kõrgem (norm -2,7..+1,6 °C). Sademeid on normi piires (norm 38..70 mm).
Novembriga sai läbi viimane meteoroloogiline sügiskuu ja aeg on teha ülevaade. Klimaatilise sügise alguseks saab sel aastal Eestis märkida 22.–29. september, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes püsivalt alla 13 °C. Sügise algus oli Mandri-Eestis kaks-kolm nädalat ja saartel kuni üks nädal paljuaastasest keskmisest hiljem.
Sügis oli Eesti vaatlusajaloo kõige soojem ja päikesepaistet jagus rohkelt. Sademeid oli normist vähem.