Brasiilias, Belemis lõppes äsja ÜRO kliimakonverents (COP30). Läbirääkimiste põhiküsimuseks kujunes fossiilkütuste tarbimise lõpetamise ja globaalse kasvuhoonegaaside heite vähendamise tempo ning selleks vajaminev rahastus. Kliimasoojenemise pidurdamise ambitsioon jäi selgelt madalamaks kui Euroopa Liit vastavalt teaduspõhisele soovitusele ootas.

Eesti inimesed viivad vaid 45 protsenti elektroonikaromudest kogumispunktidesse, ülejäänu seisab kodudes või visatakse segaolmejäätmete hulka, mistõttu jääb suur hulk kriitilisi maavarasid ja muid metalle ringlusse võtmata. 22.–30. novembril tähistab kogu Euroopa jäätmetekke vähendamise nädalat, mis juhib seekord tähelepanu elektroonikajäätmete aina kasvavale keskkonnamõjule ja kutsub inimesi üles...

Keskkonnaagentuur ja Kliimaministeerium tutvustasid 21. novembril Euroopa Komisjonile esitatud loodus- ja linnudirektiivi aruandlustulemusi perioodi 2019−2024 kohta.

Lõuna-Eestis avati sel sügisel rändekaladele ligi 44 kilomeetri jagu uusi liikumisteid, kui Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) eemaldas kaks lagunenud paisu – Ala-Raudsepa paisu Võrumaal Pärlijõel ja Rundsoveski paisuvareme Elva jõel.

Küttepuidu müümise kõrval pakub RMK inimestele võimalust ka küttepuitu ise varuda – osta kas raieõigust või raidmete korjamise õigust.

Novembrikuu ülevaatest selgub, et võrku ühendatud tuuleparkide koguvõimsus Eestis on hetkel 694 MW. See näitab, kui palju on installeeritud võimsust kasutuses ja elektrivõrguga ühendatud.