Järgmisel aastal võetakse kasutusele Keskkonnaagentuuri uus jäätmeinfosüsteem PISTRIK, mis annab senisest oluliselt kiirema ja täpsema ülevaate jäätmete liikumisest.
Keskkonnaamet kinnitas I kaitsekategooriasse kuuluva püstkiviriku kaitse tegevuskava, et säilitada liigile sobivad kasvukohad ja toetada populatsioonide püsimist.
Suvised päikesepaistelised ilmad toovad lisaks soojusele kaasa ka tugevama ultraviolettkiirguse, mille mõju tervisele aitab hinnata UV-indeks.
20. juulil andis Keskkonnaamet kaks selle aasta esimest eriluba kahe karu küttimiseks. Load anti piirkondades, kus vaatamata tõrjeaedadele, peletusvahenditena kasutusel olnud vilkuvatele tuledele ning inimeste ja eluhoonete vahetule lähedusele on karud käinud korduvalt mesitarusid lõhkumas.
Juulis (2026) tõid Lääne-Euroopas pikalt kestnud kuumad ja kuivad tingimused kaasa äärmuslike maastikupõlengute leviku ja intensiivistumise. Sel kuul registreeriti ka kõrgeim juulikuu merepinna temperatuur (SST) väljaspool polaaralasid kogu mõõtmisajaloo jooksul. Sellele aitasid osaliselt kaasa Vaikse ookeani ekvatoriaalses piirkonnas kujunevad El Niño tingimused, teatas Euroopa Keskpika...
Juuli kujunes Eestis üsna mõõdukaks suvekuuks. Keskmine õhutemperatuur oli 17,4 °C, mis jäi pikaajalisest normist vaid 0,4 °C võrra madalamaks. Sademete poolest paigutub aga tänavune juuli 1922. aastast algaval aegreal üheksandale kohale – Eesti keskmine sademete hulk oli 103 mm (norm 67 mm).
Augustikuu ülevaatest selgub, et võrku ühendatud tuuleparkide koguvõimsus Eestis on jätkuvalt 694 MW. See näitab, kui palju on installeeritud võimsust kasutuses ja elektrivõrguga ühendatud.
Suve lõpupoole saab hoo sisse linnujahi hooaeg. Enne jahile minekut palume veenduda kehtivates reeglites, näiteks selles, keda üldse lasta tohib, meeles palume ka pidada, et välisriigi kodanik peab siin linnujahi pidamiseks läbima enne kohustusliku koolituse.
Kui palju ja millist metsa Eestis on? Vaatame SMI andmete põhjal, kuidas on Eesti metsade pindala viimastel aastakümnetel muutunud ning milline on nende vanuseline ja puuliigiline jaotus. Samuti anname ülevaate sellest, kellele metsad kuuluvad ja kui palju neid majandatakse.
2025. aastal uuriti mullaseire käigus viit põllumuldade seireala ja kahte metsamulla võrdlusala. Põllumuldade lähedal asuvaid sama mullatüübi metsamuldi hakati uurima alates 2020. aastast. See aitab paremini mõista, kuidas erineb inimese kujundatud põllumuld looduslikult arenenud mullast.