Jahipidamisõigust ootavad ees mitmed muudatused
Kliimaminister allkirjastas jahipidamisõiguse tasu suurust ja selle maksmise viise reguleeriva määruse muudatuse.
Kliimaminister allkirjastas jahipidamisõiguse tasu suurust ja selle maksmise viise reguleeriva määruse muudatuse.
Augusti lõpust kuni 5. oktoobrini küttisid jahimehed Eestis üle 2000 metssea, mis on kaks korda rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil.
Eestis algab peamine jahihooaeg sügisel. Kindlasti tasub enne jahile minekut üle kontrollida enda jahivarustus ning jahipidamise dokumentide kehtivus. Kui dokumentidega on kõik korras, sujuvad kiiresti ka Keskkonnaameti jahikontrollid.
Eestis algab peamine jahihooaeg sügisel. Kindlasti tasub enne jahile minekut üle kontrollida enda jahivarustus ning jahipidamise dokumentide kehtivus. Kui dokumentidega on kõik korras, sujuvad kiiresti ka Keskkonnaameti jahikontrollid.
Kliimaministeerium plaanib muuta jahieeskirja, et viia reeglid paremini kooskõlla loodushoiu ja tegeliku eluga. Peamiste uuendustena muutub karujaht täielikult loapõhiseks, jahirelvade autos vedamise nõuded tehakse mõistlikumaks ning looduskaitsealadel luuakse paremad võimalused lindude kaitsmiseks väikekiskjate eest.
Septembrikuu on käes ning peamine jahihooaeg algab meil just sügisel. Seetõttu on praegu täpselt õige aeg kontrollida enda jahivarustust ning üle vaadata jahipidamise dokumentide kehtivus.
Jäätmete kogutekke hulka arvestatakse kõikides valdkondades tekkivad jäätmed, sealhulgas näiteks olmejäätmed, ehitus- ja lammutusjäätmed, põlevkivitööstuse jäätmed. Kuna Eestis moodustab jäätmetekkes suurima osa põlevkivisektor, kajastatakse andmeid nii koos põlevkivisektoriga kui ka sellest eraldi.
Analüüs annab vastuse, kui suured käitlusvõimsused (eelkõige ringlussevõtt) on meil erinevate suuremate jäätmeliikide osas olemas ja kui suur võimekuse osa on meil puudu. Info on vajalik planeerimaks meetmeid ja vahendeid riigi jäätmekavas, sh erinevate toetusmeetmete suunamist.
Jäätmesektori kasvuhoonegaaside (KHG) heide tekib peamiselt jäätmete ladestamisest, ilma energia taaskasutuseta põletamisest ja lahtisest põletamisest ning kompostimisest. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid esitatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO2-ekv).
Esitatud vaade põhineb Eesti poliitikakujundamisele suunatud heitkoguste jaotusel ning erineb rahvusvahelise kasvuhoonegaaside aruandluse struktuurist.
Eesti jäätmereformi üks keskseid eesmärke on muuta jäätmemajandus läbipaistvaks, andmepõhiseks ja ettevõtjatele lihtsamaks. Selleks ajakohastatakse nii jäätmete kogumise ja vastutuse põhimõtteid kui ka neid toetavaid infosüsteeme. Reformi oluline osa on uue jäätmeinfosüsteemi PISTRIK kasutuselevõtt, mida arendab Keskkonnaagentuur.