Kliimaministeerium tähistab rahvusvahelist veepäeva ja veenädalat, et juhtida tähelepanu vee kestlikule kasutamisele ning veeteenuse tulevikuväljakutsetele Eestis.
Üleujutus Surjus, jääummistus Emajõel, uppuvad maasika- ja kartulipõllud, erakordselt vihmane suvi, taas üleujutus Surjus, tavaline sügis ning kevadiselt soe detsember. Kas need on ilmavembud või kanda kinnitava kliimamuutuse ilmingud?
Täna tähistame rahvusvahelist metsapäeva! Et päev saaks väärikalt ära märgitud, avaldame värske kokkuvõtte 2025. aasta metsaseire tulemustest.
Kliimaministeerium on avanud kandidaatide esitamise 2026. aasta looduskaitsemärkidele. Tunnustusi jagatakse kolmes kategoorias: Eerik Kumari nimeline looduskaitsepreemia, Eesti looduskaitsemärk ning Noore looduskaitsja märk.
Kliimaministeerium kinnitas määruse muudatuse, mille järgi võetakse kaitse alla neli uut metsise püsielupaika ning tõhustatakse kaitset viies olemasolevas püsielupaigas. Muudatused puudutavad kokku ca 8200 hektarit, millest 6400 hektarit on uus kaitstav ala riigimaal.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt osales 16.–17. märtsil Brüsselis Euroopa Liidu energeetikanõukogu ja keskkonnanõukogu istungitel. Kahe päeva keskseteks teemadeks olid energiajulgeolek Lähis-Ida pingete taustal, kriitilise taristu kaitse, Ukraina toetamine, ja 2030. aasta järgne kliimapoliitika, sh heitkogustega kauplemise süsteemi oodatav ülevaatus.
Sigade Aafrika katku (SAK) kriisi algusest alates on keskkonnaametnikud teinud metssigade leidmiseks droonilende. 1. augustist 2025 kuni 28. veebruar 2026 panustasid Keskkonnaameti droonipiloodid SAK droonilendudesse ligi 400 töötundi.
2026. aasta veebruar oli soojuselt viies vaatlusajaloos – möödunud kuul oli globaalne keskmine õhutemperatuur tööstuseelsest tasemest 1,49 °C võrra kõrgem. Lääne-Euroopas oli veebruar äärmiselt sademeterohke, mis tõi kaasa ka ulatuslikke üleujutusi. Arktikas registreeriti vastava kuu arvestuses madaluselt kolmas mere jääkatte ulatus. Need andmed pärinevad Copernicuse kliimamuutuste seire teenuselt...
KIK ja Kliimaministeerium kutsuvad koole osalema 16-18-aastaste noorte rohetehnoloogia programmis, mis pakub gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilastele võimalust siduda riiklikus õppekavas ette nähtud uurimis- või praktiline töö rohetehnoloogia valdkonnaga. Programmi saab kandideerida 22. märtsini. Oodatud on koolid üle terve Eesti.
Kliimaministeeriumi tellimusel ning Tallinna Ülikooli teadlaste poolt valminud värske uuring näitab, et metsa- ja puidusektoril on Eesti majanduses oluline roll, panustades koos kaudsete mõjudega riigieelarvesse ligi 10 protsenti maksutuludest. Uuringu kohaselt on sektori tuleviku ja konkurentsivõime säilitamise võtmeküsimuseks kohaliku toorme nutikam ja kõrgema lisandväärtusega töötlemine...