Riigimetsa Majandamise Keskus käivitas suvehooaja eel teavituskampaania „Kui loodusesse, siis lugupidavalt!“, mille eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust, et riigimetsas liikumine oleks turvaline, meeldiv ja loodust säästev.
Peagi on käes koolivaheaeg ning õhus küsimus – mida vaba ajaga peale hakata? RMK kutsub peresid, lapsi ja noori veetma aega looduses – olgu selleks jalutuskäik rabas, piknik lõkkekohas või avastusretk mõnes külastuskeskuses.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) peab tänavu sügisel järjekorras kolmanda looduskaitsekonverentsi, mis seekord toimub Saaremaal. Konverentsile oodatakse teadlasi, ametnikke, kogukondade esindajaid ja kõiki elupaikade kaitse ning taastamisega seotud spetsialiste.
RMK-le mittevajalikke kuuseistikuid võivad eraisikud tulla tasuta võtma Ida-Virumaal asuvasse Iisaku taimlasse käesoleva nädala reedest. Ülejäänud taimlate kuuseistikud jäävad põllule edasi kasvama ning neile otsitakse kasutusvõimalusi jooksvalt sügiseseks istutusperioodiks.
RMK toetab taas rakendusuuringute rahastamist, mille keskmes on tänavu säästev metsandus. Prioriteetsete uurimisteemadena on RMK teadusnõukogu ja RMK juhatus välja toonud üheliigiliste noorendike ja latimetsade ökoloogiliste väärtuste kujunemise ja kujundamise, bioloogiliste kahjustuste ennetamise ja nendest taastumise lehtpuupuistutes ning puude suremuse ja tagajärgede ennetamise.
RMK Põlula kalakasvatuskeskus asustas aprillis-mais kokku 739 000 noorkala ja kalavastset. Tugevat turgutust said siiapopulatsioonid ja Eesti lõhejõed.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas 14. aprillil 2025 ringmajanduse programmi taotlusvooru, millest saab toetust taotleda Euroopa liidu ökomärgise ja keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi EMAS sertifikaatide saamiseks. Taotlusvooru eelarve on 100 000 eurot.
Kliimaministeerium muudab ringmajanduse ärimudelite arendamise toetust, mis aitab muuta Eesti ettevõtete tooteid ja teenuseid keskkonnahoidlikumaks.
Riikliku keskkonnaseire 2024. aasta tulemused viitavad, et mitmete näitajate osas jätkub pikaajaline paranemise trend, samas mitmetes valdkondades on siiski täheldada ka keskkonnariskide suurenemist.
2026. aasta karuputke tõrjeks on riiklik rahastus täies mahus tagatud. Kõik tõrjet vajavad karuputke kolooniad nii riigi- era- kui munitsipaalmaadel on võimalik 2026. aastal tõrjuda riikliku tellimusena. Omavalitsused ja eraomanikud on teretulnud panustama võõrliikide tõrjesse vabatahtlikult.