Aastakümneid on põlevkivitööstuse jäägid ladestatud Kohtla-Järvel ja Kiviõlis tööstusjäätmete prügilasse.

1997. aastal kiideti Riigikogus heaks Eesti keskkonnastrateegia, mis seab eesmärgiks jäätmete taaskasutamise suurendamise, jäätmete käitlemise vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonna- ja tervisenõuetele.

Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed (WEEE) on üks kiiremini kasvav jäätmeliik arenenud maailmas.

Euroopa Liidus jõustus 1996 aastal õhukvaliteedi hindamise ja juhtimise direktiiv 96/62/EC (õhukvaliteedi raamdirektiiv), mille põhjal luuakse raamistik välisõhu kvaliteedi hindamiseks ja juhtimiseks liikmesriikides.

Mõistesse ”auto(de) lammutaja” saab tegevuse laadi alusel koondada isikuid, kes lammutavad sõidukeid selleks, et oma tegevusest elatuda ja kasumit teenida.

Käesolev töö käsitleb seega ainult biolagunevaid jäätmeid.

Õhukvaliteedi raamdirektiivist tuleneb neli tütardirektiivi, mis käsitlevad konkreetseid saasteaineid ning millega kehtestatakse nimetatud saasteainetele siht- ja piirväärtused.

Kuna ka jäätmete põletamine energia saamise eesmärgil on üks jäätmete taaskasutuse viise, ongi käesolev töö suunatud jäätmete põletamisvõimaluste väljaselgitamisele Eestis.

See töö viitas Eestis PCB-dega seonduvate probleemide olemasolule ning pani aluse edasiseks PCB-sid sisaldavate seadmete inventariseerimiseks.

Õhusaasteallikad jagunevad põhimõtteliselt kahte suurde rühma – punktallikad ja hajusallikad.