Keskkonnaagentuur on kinnitatud Euroopa Riiklike Metsainventuuride ühenduse (The European National Forest Inventory Association – ENFIN) täisliikmeks.
Riigimetsa Majandamise Keskus käivitas suvehooaja eel teavituskampaania „Kui loodusesse, siis lugupidavalt!“, mille eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust, et riigimetsas liikumine oleks turvaline, meeldiv ja loodust säästev.
Aprillis ja mais täheldati Kanadas maastikupõlengute aktiivsuse suurenemist. Põlengutest pärinev suits kandus üle Atlandi ookeani Euroopasse. Copernicuse atmosfääriseire teenistus CAMS on põlengutest tekkinud heiteid hoolikalt jälginud ning suitsu liikumist ja selle mõju atmosfäärile ja õhukvaliteedile kaardistanud.
Sel aastal on Keskkonnaamet tellinud karuputke võõrliikide tõrjetöid nii riigi- kui eramaal kokku enam kui 2400 hektaril. Tellitud tööd lähevad maksma ligi 360 000 eurot ja kestavad septembrini.
Riiklik energia- ja kliimakava ehk REKK ei sea uusi eesmärke ega meetmeid, vaid on sisult aruanne Euroopale meie kliima- ja energiapoliitika edenemise kohta. Ajakohastamine on eelduseks Eestile algatatud rikkumismenetluse lõpetamiseks.
Keskkonnaameti korraldatud tragimistalgutel toodi tänavu Peipsi järvest välja 555 vana nakkevõrku, kogupikkusega 38,8 km. Sellised uitvõrgud on tõsiseks ohuks veekogus elavatele kaladele, veeloomadele ja veelindudele, samuti lõhuvad need kalastajate püügivahendeid ning veesõidukite mootoreid.
Kliimaministeerium tunnustab igal aastal haridusasutusi, kes paistavad silma süsteemse ja mõjuka tegevusega keskkonnahariduse edendamisel. 2025. aasta keskkonnasõbraliku haridusasutuse preemia pälvivad Tartu Jaan Poska Gümnaasium ja Rannamõisa lasteaed.
Pikaajalisest keskmisest soojemale kevadele panid aluse eriliselt soe märts ja aprill. Kõrgel püsinud õhutemperatuur tõi endaga kaasa mitmeid päeva soojarekordeid ja uuendatud sai ka Eesti aprilli soojarekord.
2024. aastal võeti Eestis põhjavett kokku 558 245 m3/d, mida on 49 084 m3/d võrra vähem kui 2023. aastal. Eesti erinevatest kaevandustest ja karjääridest pumbati põhjavett koguses 426 941 m3/d, mis moodustab ca 79 % kogu riigi põhjaveevõtust.
Samal ajal kui rahvusvaheline teadlaskond hoiatab märgalade vähenemisega seotud keskkonnakahjust, otsustas Venemaa välja astuda märgalade kaitseks loodud Ramsari konventsioonist. Sellele eelnes Venemaa poolne märgalade hävitamine Ukrainas ning konventsiooni osaliste otsus hinnata Venemaa tekitatud keskkonnakahjusid.