Euroopa Liidu ohtlike võõrliikide nimekirja täiendati 26 uue liigi võrra, kellest osade levik Eestis võib kahjustada siinse looduse tasakaalu.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kutsub loodushuvilisi 14.–17. augustil üle Eesti toimuvatele Eesti looduse päeva retkedele. Traditsiooniks kujunenud retkedega tähistatakse Eesti looduskaitse sündi – 14. augustil 1910. aastal loodi Vaika saartele linnukaitseala, mis oli esimene Eestis ja ka mujal Baltimaades.

Euroopa Kohus andis oma seisukoha kohtuasjas, mis puudutab lindude pesitsemise häirimise tõttu peatatud raietöid ja mille osalised olid OÜ Voore Mets ja AS Lemeks Põlva. Euroopa Kohus pidas raie peatamist põhjendatuks, tuletades meelde, et linnudirektiivis sätestatud lindude tapmise ja pesitsemise häirimise keelde kehtib kõigile linnuliikidele.

Augustikuu keskmine õhutemperatuur tuleb normist veidi kõrgem (norm 15,8..18,0°C). Sademeid on kuu alguses rohkelt, seejärel normi piires (norm 72..91 mm).

Lisandusid liikidega seotud kaardikihid, jäätmekäitluskohad ja metsateatised. Täiendati otsinguvõimalusi ja avalikustati osade andmestike puhul arhiveeritud andmed.

Juuli algas tormiselt ja lõppes kuumalt. Eesti keskmine õhutemperatuur möödunud kuul oli 19,2 °C, mis on 1,4 °C normist kõrgem. Alates 1922. aastast on juuli veel soojem olnud 14 aastal. Eriliselt soojaks kujunes kuu viimane kolmandik, kui Eesti keskmine õhutemperatuur oli 21,4 °C (norm 18,4 °C), alates 1922. aastast on see soojuselt 6. koht.

Täna toimunud pressikonverentsil tutvustati värskeima statistilise metsainventuuri tulemusi ning anti ülevaade Eesti metsade seisundist ja metsandussektori trendidest.  Peamise sõnumina tõi Keskkonnaagentuur välja, et Eesti kasvava metsa tagavara püsib stabiilsena, ulatudes 450 miljoni tihumeetrini.

Tallinna Halduskohus kohaldas Keskkonnaameti 2. juuli 2025. a korralduse nr 1 3/25/239 suhtes esialgset õiguskaitset ning peatas 1. augustist algama pidanud karujahi hooaja ajutiselt kuni 29. augustini. Sel ajal karusid küttida ei tohi.

Eelnevate aastatega võrreldes suurenes kütitud metssigade, mäkrade, metskurvitsate ja hanede arv. Kordades vähem kütiti metskitsi ning langes ka kütitud põtrade, rebaste, nugiste ja kährikkoerte arv. Kokku kütiti möödunud hooajal 61 109 jahiulukit, mis on üle 5 500 isendi võrra vähem, kui eelneval jahihooajal.

Kliimaministeeriumi eestvedamisel käivitati 2024. aasta aprillis Digimetsade projekt, mille eesmärk on suurendada metsandusandmete usaldusväärsust, kvaliteeti ja kättesaadavust. Kliimaministeerium on koos allasutustega teinud aasta jooksul mitmeid algatusi metsandusandmete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks ning töö jätkub.