2023. aasta hüdroloogilises aastaraamatus anname ülevaate möödunud aasta jõgede ja järvede olukorrast ja toome välja huvitavamad hüdroloogilised sündmused.

Ilm oli märtsile omaselt vaheldusrikas – soe ilm vaheldus külmaga, kuiv sajusega, oli nii päikest kui äikest. Märts oli pikaajalisest keskmisest soojem, kuivem ja sombusem.

Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu finantseerimisel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab korrapäraselt igakuiseid kliimaülevaateid, kus teavitatakse globaalse maapinnalähedase õhutemperatuuri, maailmamere temperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutuste kohta. Kõik tulemused koostatakse...

Seoses täiendavate rahaliste vahendite eraldamisega, on avatud loodushoiutoetuse taotlemise teine voor, et taastada Eesti kaitsealadel elurikkaid pärandniite. Keskkonnaametile taotluste esitamise tähtaeg on 10. september 2024.

Tartu Ülikool koostöös Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumiga kutsuvad kõiki melioratsiooni teemadega kokku puutuvate huvigruppide esindajaid Kliimamuutustega kohanemise arengukava rakendusplaani raames rahastatud ja 2023. aastal valminud Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhise tutvustusele.

Keskkonnaagentuuri Matsalu rõngastuskeskus saab aastas tuhandeid teateid rõnga taasleidudest. Vahel satub nende hulka aga eriti silmapaistvaid näiteid nagu aprilli alguses laekunud info Eesti rõngaga leitud öösorri kohta Kongo DV-st

1. veebruarist 5. märtsini ootasime kõikide vaatlusi talvituvatest nahkhiirtest.

Kevadine soojus on liikvele ajanud ka kahepaiksed, kes on juba liikunud oma talvituspaikadest sobivatesse sigimisveekogudesse. See tähendab aga vaid üht – alguse saab taaskord ka kahepaiksete vabatahtliku seire hooaeg, mida Keskkonnaagentuur korraldab tänavu juba kuuendat aastat.

Keskkonnaagentuuri üheks oluliseks ülesandeks on tagada inimestele kõrge kvaliteediga ja täpne ilmaprognoos ning varajased hoiatused. Selle tagamiseks on vaja võimalikult palju kvaliteetseid andmeid, kogu seiresüsteem koosneb erinevatest tehnoloogiatest, mis üksteist täiendavad.

Eelnevate aastatega võrreldes suurenes kütitud punahirvede, metssigade, huntide, mäkrade ja kormoranide arv. Senisest vähem kütiti aga metskitsi, põtru, rebaseid ja kopraid. Kokku kütiti möödunud hooajal 66 674 jahiulukit, mis on üle 7 600 isendi võrra vähem kui eelneval jahihooajal.