Blogis: Sada aastat ühe põneva ilmarekordi püstitamisest
Sada aastat tagasi, 1924. aasta veebruari kolmanda dekaadi keskmiseks lumikatte paksuseks mõõdeti Tallinnas 104 cm. Seda loetakse ka Eesti rekordiks.
Sada aastat tagasi, 1924. aasta veebruari kolmanda dekaadi keskmiseks lumikatte paksuseks mõõdeti Tallinnas 104 cm. Seda loetakse ka Eesti rekordiks.
Muutuvas kliimas on oluline tagada pinna- ja põhjaveekogumite hea seisund. Selleks kaardistame kliimamuutustest mõjutatud veekogud, koondame kogutud andmed ühte andmebaasi ning loome rakenduse, mis kaasab kohalikke elanikke veekogude seiresse.
Pühapäeva, 25. veebruari hommikuks olid Sauga ja Audru jõed tõusnud ööpäevaga enam kui meetri võrra ning veetase Audru hüdromeetriajaamas purustas varasema veebruarikuu rekordi. Lõuna-Eestis on samuti oodata uusi veebruarikuu veetaseme rekordeid ning sulailmade jätkudes kogub suurvesi hoogu juurde.
Ringmajanduse ärimudelil põhinev toodete ringlussevõtt, parandamine, korduskasutamine ja materjalitarbimise vähendamine toetaks Euroopa jõupingutusi kliimamuutuste leevendamisel.
IPCC seitsmenda tsükli esimene sisuline koosolek Istanbulis osutus üle ootuste keerukaks, kui küllaltki lihtsana tundunud tegevuskava koostamine arenes pingelisteks öötundideni kestvateks aruteludeks.
Keskkonnaagentuuril valmis satelliitandmetel põhinev kaugseireteenus – üleujutusalade operatiivne ja statistiline kaardirakendus. Teenuse eesmärgiks on eelkõige siseveekogudest lähtuvate üleujutusalade operatiivne tuvastamine, samas võimaldab teenus saada üleujutuste kohta ka statistilist infot minevikus toimunud üleujutuste kohta.
Maismaa tuuleparkide arenduste hetkeseisust ülevaate saamiseks on Keskkonnaagentuur koostöös Kliimaministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga valmis saanud ajakohastatud ülevaate.
Veebruar oli Eesti keskmisena normist soojem ja pisut kuivem, päikesepaistet jagus pikaajalisest keskmisest vähem. Jäävihm muutis mitmel päeval teed-tänavad uisuväljadeks ja veebruari viimastel päevadel mähkis ilm meid uduloori.
Keskkonnaagentuur ootab kõiki huvilisi osalema vabatahtlikus seires ning edastama infot klaaspindadega kokkupõrkel hukkuvate lindude kohta. Eesmärgiks on saada teada, kui palju, millistes piirkondades ja mis liike linde enim hukkub ning tõsta inimeste teadlikkust probleemi osas. Vabatahtliku seire peamised perioodid jäävad kevadisele ja sügisesele rändeperioodile, kuid hukkunud lindude vaatlused...
Metsaomanik saab oma metsas üraskikahjustusi vähendada ja ennetada jälgides oma metsa olukorda. Kuuse-kooreüraski hooaja alguseni on küll veel mõned kuud, kuid just nüüd on paras aeg metsaomanikel oma metsas ringi vaadata pilguga, kas sealt ehk ka miskit üraskile meelepärast on leidunud.