Veemajanduskava ehk vete terviseplaani eesmärgiks on pinna- ja põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine.

Tervis on inimese kalleim vara, mille puhul pole ükski selgitus liiast. Kuna Eestisse planeeritakse uusi tuuleparke, selgitab Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi keskkonnatervishoiu spetsialist Triin Veber, mida senised uuringud tuulikute lähedal elamise kohta on näidanud.

Väikestel igapäevastel harjumustel võib olla suur mõju loodushoiule ja kliimamuutuste pidurdamisele. Suvi on hea aeg oma tavapärase rutiini proovile panemiseks ja uute harjumuste juurutamiseks. Siin on mõned lihtsad sammud, mis juhatavad keskkonnateadlikumale rajale. Lisaks aitavad mitmed soovitatud tegevused ka raha kokku hoida või panustavad tervislikumasse elustiili.

UUS KESKKONNAPORTAALIS! Keskkonnaülevaate neljas osa annab ülevaate metsade seisundist Eestis.

Veemajanduskavade eesmärgiks on pinna - ja põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine.

Keskkonnaseire üldandmestiku info

Eestis on enamike saasteainete sisaldused välisõhus ühed Euroopa madalaimad ning meie välisõhu kvaliteet on võrreldav põhjamaadega.

Eesti asub suhteliselt veerohkes piirkonnas, kus keskmine aastane sademete hulk on 600–750 mm, millest ligikaudu 50% moodustab äravool. Eesti veevarud koosnevad peamiselt pinnaveest (jõed, järved ja rannikualad) ning põhjaveest.

Soomaa on tuntud oma viienda aastaaja poolest, kus varakevadel esineb periood, kui suurvee tõttu ujutavad jõed üle madalad alad ja metsad, muutes piirkonna ligipääsetavaks vaid paadiga. Kuigi üleujutused võivad teatud piirkondades palju kahju teha, tullakse Soomaale just suurvee ajaks, et looduse ilu nautida. Vaata avaandmete kasutusloost täpsemalt, millal on statistika kohaselt parim aeg Soomaad...