Soo aastaraamat 2024
Valminud on soo aastaraamat 2024. Soo aastaraamatutes on avaldatud Endla soostiku idaosas läbi viidud hüdrometeoroloogilise seire tulemused.
Valminud on soo aastaraamat 2024. Soo aastaraamatutes on avaldatud Endla soostiku idaosas läbi viidud hüdrometeoroloogilise seire tulemused.
Sademeid on kuu vältel normi piires või veidi vähem (norm 52..63 mm). Kuivemaid päevi on enam kuu esimesel poolel. Pärast 15. septembrit on ilm muutlikum ja mõnikord jõuab meile sajuhooge.
Septembrikuu Eesti keskmine õhutemperatuur oli 14,7 kraadi (norm 12,2 kraadi), mis annab enam kui 100-aastases andmereas neljanda koha. Maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti 6. septembril Valgas 27,4 kraadi.
Taristuminister Kuldar Leis laiendab jäätmete ringlussevõtu investeeringute toetuse sihtgruppi, et rohkem ettevõtteid saaks riigi toel arendada ringmajandust. Toetuse kogumaht on 14 miljonit eurot.
8.–9. oktoobril toimus Pärnumaal Ojakol seminar „Üleujutusteks valmistumas – riskid, teadmised ja lahendused“, mille eesmärk oli tugevdada Eesti valmisolekut üleujutuste ennetamiseks ja nendega toimetulekuks, tuues kokku teadlased, päästjad, omavalitsused ja poliitikakujundajad.
EKJA koostöös Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuriga kutsub seminarile „Tõendatud keskkonnahoidlikkus: EMAS ja ELi ökomärgis“, mis toimub ministeeriumite ühishoones (Suur-Ameerika tn 1, Tallinn). Võimalik on seminari kuulata ka veebis.
Kliimaminister Yoko Alender kinnitas KIKi siseriikliku keskkonnaprogrammi eelarve 2025. aasta taotlusvoorudes. Avatud taotlusvoorude maht on üle 13 miljoni euro.
Esmaspäeval, 15. detsembril kuulutas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) välja videokonkursi mini Negavatt võitjad. Sel aastal oli 1.-6. klasside konkursi teema “Unistuste keskkonnasõbralik Eesti”. Nooremas vanusekategoorias saavutas esikoha LõunaTERA Kooli 2. klass ja vanemas vanusekategoorias Saku Gümnaasiumi 6.d klass.
Valitsus võttis bürokraatia ja halduskoormuse vähendamiseks vastu seitsme loodus- ja maastikukaitseala kaitse-eeskirja muudatused, millega kaotatakse looduskaitseliselt mittevajalikud piirangud või asendatakse need vähem halduskoormavatega.
Ükski kaart ei ole sama, mis maastik. Rail Baltica rajamisega kaasnev keskkonnaseire meenutab seda vana tõde iga päev meile uuesti: isegi kõige põhjalikumad keskkonnamõjude hindamised – mis tuginevad teadusele, ekspertarvamustele ja aastakümnete pikkustele kogemustele – jäävad siiski prognoosideks.