EEA (European Environment Agency) kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi seirearuande järgi ei ole Euroopa Liit (EL) hoolimata järjepidevatest edusammudest võtmevaldkondades graafikus oma 2030. aastaks seatud kliima-, keskkonna- ja jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamisel. Tuleks tõhustada samme ringmajanduse edendamiseks, elurikkuse kao tagasipööramiseks ja tarbimisjalajälje vähendamiseks.
Euroopa Kaitsealade Liit on omistanud Matsalu, Lahemaa ja Soomaa rahvuspargile kvaliteedimärgise, millega tunnustab piirkondade kestliku turismi arendamist. Keskkonnaamet omakorda tunnustas nendes piirkondades tegutsevatest turismiettevõtjatest täna üheksat. Tunnustuse said seekord Lahemaalt Aru mõis, Valgejõe Veinivilla, Aidahotell ja Wanderlust Matkad, Soomaalt Klaara-Manni Puhke- ja...
Keskkonnaamet tuvastas ajavahemikus 29. jaanuarist 5. veebruarini Narva-Jõesuu filterjaamas kogutud õhuproovis jälgi radioaktiivsest koobaltist (Co-60) ja tseesiumist (Cs-134, Cs-137). Nende ainete sisaldus õhus oli loodusliku radioaktiivse gaasi - radooni - sisaldusega võrreldes miljoneid kordi väiksem ja seetõttu inimeste tervisele ja keskkonnale ohutu.
Päästeamet mõõdab regulaarselt jää paksust populaarsematel veekogudel, tulemusi saab vaadata Keskkonnaagentuuri ilmaäpi ILM+ uuendatud jääkaardilt.
Emajõe veetase ületab järgnevate tundide jooksul kriitilise veetaseme, milleks on 254 cm üle jaama graafiku nulli (32,31 m EH2000 ehk merepinnast). Keskkonnaagentuur väljastas I taseme üleujutusohu hoiatuse.
22. mail tähistame rahvusvahelist elurikkuse päeva! Hea aeg vaadata üle 2024. aasta eluslooduse seire põnevamad tähelepanekud.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab täna, 22. mail toetuse laevandusettevõtetele, et toetada laevade ümberehitamist energiasäästlikumaks ja vähendada laevade kasvuhoonegaaside heidet. Esimese taotlusvooru eelarve on viis miljonit eurot.
Maismaa tuuleparkide arenduste hetkeseisust ülevaate saamiseks koostame koostöös Kliimaministeeriumi ning Maa- ja Ruumiametiga kvartaalseid ülevaateid.
Jäätmereformi eesmärkide täitmiseks suunab riik 35 miljonit eurot kohalikele omavalitsustele, et inimestel oleks senisest mugavam jäätmeid liigiti koguda. Toetus aitab arendada vajalikku sortimistaristut – alates kogumispunktidest ja jäätmejaamadest kuni digilahendusteni.
Kuna riigimetsas on raiemahud varem eeldatust kiiremas tempos vähenenud, ei ole võimalik kõikidele ette kasvatatud taimedele riigimetsas tänavu kasutust leida.