Piiritajate ja pääsukeste vabatahtlik seire 2026
Vabatahtliku seire eesmärgiks on koguda teavet piiritajate ja pääsukeste pesitsusaegse arvukuse kohta.
Vabatahtliku seire eesmärgiks on koguda teavet piiritajate ja pääsukeste pesitsusaegse arvukuse kohta.
Lääne-Virumaal Unukse külas lekkis ülemöödunud suvel mahajäetud tehasehoone katlamaja kahest masuudimahutist üks. Praeguseks on reostus koristatud ning ohtu keskkonnale ei ole.
Töö käsitleb Eesti pinnaveekogumite vesikonnatunnuste analüüsi ning moodustab olulise alusuuringu veemajanduskavade koostamisel aastateks 2028–2033.
Veemajanduskavade alusuuringute 2028-2033 kokkuvõte annab ülevaate Eesti veemajanduse peamistest probleemidest ja alustest, millele tuginedes koostatakse järgmise perioodi veemajanduskavad (2028–2033). Selle eesmärk on mõista, mis mõjutab Eesti veekogude seisundit, kus on andmelüngad, ning mis vajab kiiret sekkumist.
Analüüs annab ülevaate Eesti veekasutuse liikidest, nendega seotud kuludest ja tasudest ning veeteenuste majanduslikust mõjust, et toetada säästliku ja kulutõhusa veemajanduse planeerimist.
Pinnaveele avalduvate inimtekkeliste koormuste analüüs on veeseaduse alusel koostatav kohustuslik alusuuring, mis on veemajanduskavade ajakohastamise lähtealuseks.
Möödunud aastal deklareerisid ettevõtted Eestis kaevandamise, jäätmete kõrvaldamise, õhu ja vee saastamise, vee erikasutusõiguse ja tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kokku ligikaudu 90 miljonit eurot, mis on ligi 7,6 miljonit eurot vähem kui aastal 2024. Kõige rohkem keskkonnatasu arvestati 2025. aastal Alutaguse vallale, Narva-Jõesuu linnale ja Saku vallale.
2026. aasta märtsi keskmine õhutemperatuur oli 3,4 kraadi, mis on pikaajalisest keskmisest 4 kraadi soojem. Pikas andmereas jagab tänavune märts esikohta 2007. aastaga. Kuu madalaim temperatuur -6,5 kraadi mõõdeti 8. märtsil nii Kuusikul kui Lääne Nigulas. Kõige soojem päev oli 14. märts, mil Türil oli 16,3 kraadi.
Mõõdik kirjeldab rohevõrgustike seisundit planeeringutes määratletud rohevõrgustike aladel. Hinnang saadakse, analüüsides rohevõrgustiku elemente koos Keskkonnaagentuuri ELME projekti ökosüsteemide seisundi hinnangutega. Selline lähenemine võimaldab hinnata, kuivõrd rohevõrgustike alad tegelikult toimivad, st kuidas need toetavad ökosüsteemide sidusust, elurikkuse säilimist ning erinevate looduse hüvede pakkumist.
Kaitsealadel on vajalik suuremad sündmused aegsasti kooskõlastada Keskkonnaametiga, kus ollakse kindlasti nõu ja jõuga abiks ning pakutakse vajadusel loodust säästvaid lahendusi.