Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu saavutasid eile, 4. detsembril kokkuleppe raadamisvabade toodete määruse (EUDR) rakendamise edasilükkamises 12 kuu võrra.
Euroopa Liidu keskkonnaministrid leppisid kokku Eesti seisukohaga ühtivas kliimamuutuste pidurdamise vahe-eesmärgis 2040. aastaks: vähendada kasvuhoonegaaside heidet 90% võrra, kui selleks on täidetud vajalikud eeltingimused. Lisaks otsustati ETS2 aasta võrra edasi lükata.
Euroopa Komisjon tegi 21. oktoobril ettepaneku, millega soovitakse lihtsustada raadamisvabade toodete määruse (EUDR) rakendamist. Ettepaneku kohaselt lihtsustatakse nõudeid ja lükatakse mikro- ning väikeettevõtjate jaoks rakendustähtaega edasi. Muudatuste jõustumiseks peavad need veel heaks kiitma Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu.
Olenemata sellest, et Euroopa riigid on teinud märkimisväärseid edusamme kliimamuutustega kohanemise planeerimisel ja poliitikate kujundamisel, näitab EEA (European Environment Agency) täna avaldatud värske ülevaade, et meetmete rakendamist ja nende tõhususe hindamist tuleb oluliselt tugevdada.
Nädala eesmärk on teadlikkuse suurendamine jäätmetekke vältimise ja vähendamise osas.
Valitsus saatis Riigikogule arutamiseks energiamajanduse arengukava (ENMAK 2035) eelnõu, mis seab Eesti energiamajanduses eesmärgiks tagada energiajulgeolek, kasvatada riigi konkurentsivõimet ning aidata kaasa puhta energiaga majandusele üleminekule.
Energeetika- ja keskkonnaminister kinnitas Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) 2026. aasta uuendusraiete pindalaks 8410 hektarit. Otsus põhineb RMK ja Keskkonnaagentuuri eksperthinnangul, mis võtab arvesse nii metsade jätkusuutlikku majandamist kui ka looduskaitselisi eesmärke.
Keskkonnaagentuur ja Kliimaministeerium tutvustasid 21. novembril Euroopa Komisjonile esitatud loodus- ja linnudirektiivi aruandlustulemusi perioodi 2019−2024 kohta.
Vaatamata ELi edusammudele olulistes valdkondades, ei saavutata tõenäoliselt EEA (European Environment Agency) 2025. aasta hindamise kohaselt enamikke 8. keskkonnaalase tegevusprogrammi 2030. aastaks seatud eesmärke. Kasvavad kliimariskid, aeglane üleminek tootmis- ja tarbimissüsteemides ning nõrgenevad toetavad tingimused rõhutavad tungivat vajadust tugevama, paremini rahastatud ja kiirema...
Euroopa seisab üheaegselt silmitsi julgeoleku-, majandus- ja kliimasurvega. Sel nädalal Brüsselis ja Luksemburgis toimunud arutelud tõid kliimaeesmärkide lahendamise plaanid lähemale sellele, et neid saaks vaadata koos ülejäänud eesmärkidega.