Töö käigus analüüsiti Eestis kehtivaid künniseid ja loastatavaid tegevusvaldkondi ning kaardistati olemasoleva süsteemi kitsaskohti.
Analüüs hõlmas tuuleenergiat, tuumaenergiat, biomassi põletamist ja ahikütet, põlevkivitööstust, gaasielektrijaamu, päikeseenergiat ning energiasalvestuslahendusi, nagu pumphüdrojaamad ja akud.
Töö käsitleb Eesti pinnaveekogumite vesikonnatunnuste analüüsi ning moodustab olulise alusuuringu veemajanduskavade koostamisel aastateks 2028–2033.
Veemajanduskavade alusuuringute 2028-2033 kokkuvõte annab ülevaate Eesti veemajanduse peamistest probleemidest ja alustest, millele tuginedes koostatakse järgmise perioodi veemajanduskavad (2028–2033). Selle eesmärk on mõista, mis mõjutab Eesti veekogude seisundit, kus on andmelüngad, ning mis vajab kiiret sekkumist.
Analüüs annab ülevaate Eesti veekasutuse liikidest, nendega seotud kuludest ja tasudest ning veeteenuste majanduslikust mõjust, et toetada säästliku ja kulutõhusa veemajanduse planeerimist.
Pinnaveele avalduvate inimtekkeliste koormuste analüüs on veeseaduse alusel koostatav kohustuslik alusuuring, mis on veemajanduskavade ajakohastamise lähtealuseks.
Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kalanduse teabekeskus kutsub tutvuma hiljutiste kalandusuuringute tulemustega Teamsi lingil.
Loodusvaatluste maraton on sündmus, mille käigus panevad inimesed eelnevalt registreeritud vaatlusaladel 24 tunni jooksul kirja nii palju kohatud liike kui võimalik.
Igaüks saab anda oma panuse, hoides silma peal kodukandi veekogudel ja märkides üles muutused nende seisundis.
Konverentsi eesmärk on lahti harutada, avada ja mõtestada ringmajanduse olemust, võimalusi, suundi ja strateegilisi valikuid.