Kliimaministeerium on avanud kandidaatide esitamise 2026. aasta looduskaitsemärkidele. Tunnustusi jagatakse kolmes kategoorias: Eerik Kumari nimeline looduskaitsepreemia, Eesti looduskaitsemärk ning Noore looduskaitsja märk.

Kliimaministeerium kinnitas määruse muudatuse, mille järgi võetakse kaitse alla neli uut metsise püsielupaika ning tõhustatakse kaitset viies olemasolevas püsielupaigas. Muudatused puudutavad kokku ca 8200 hektarit, millest 6400 hektarit on uus kaitstav ala riigimaal.

Kõige rohkem vähenesid heitkogused energeetika valdkonnas, kus taskukohase taastuvenergia kasutuselevõtt aitab vähendada ka keskkonnamõju.

Kormorane lubatakse kudevate kalade kaitseks heidutada Pärnu jõel Tindisaartest Paikusel Kurgja paisuni kuni 30. maini. Sellel perioodil on piirkonnas lubatud küttida kuni 200 kormorani. Mitteletaalseks heidutamiseks on lubatud samal ajal seal kasutada tuuletantsijat, lasereid ja pauguteid.

Tartu Ülikooli raamatukogus toimunud kahepäevane konverents „Maismaatuuleparkide ja elustiku vastastikused mõjud“ keskendus tuuleparkide kavandamise ja toimimisega seotud elustiku kaitse küsimustele.

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt osales 16.–17. märtsil Brüsselis Euroopa Liidu energeetikanõukogu ja keskkonnanõukogu istungitel. Kahe päeva keskseteks teemadeks olid energiajulgeolek Lähis-Ida pingete taustal, kriitilise taristu kaitse, Ukraina toetamine, ja 2030. aasta järgne kliimapoliitika, sh heitkogustega kauplemise süsteemi oodatav ülevaatus.

Maailma Meteoroloogiaorganisatsioonil on tänase rahvusvahelise meteoroloogiapäeva puhul ilmunud globaalne kliimaraport 2025, mis maalib sünge pildi süvenevast kliimakriisist.

Kliimaministeerium tähistab rahvusvahelist veepäeva ja veenädalat, et juhtida tähelepanu vee kestlikule kasutamisele ning veeteenuse tulevikuväljakutsetele Eestis.