Publikatsioonid

Toidujäätmeid tekib toidutarneahela igal etapil alates esmatootmisest (põllumajandusest) kuni tarbimiseni.

Toidujäätmete, sh toidu raiskamise ehk toidukao teema on maailmas muutumas järjest aktuaalsemaks.

Käesolev juhend kirjeldab olmejäätmete ringlussevõtu ja korduskasutuseks ettevalmistamise sihtarvu arvutamise meetodit võttes arvesse Eestis kasutatava jäätmearuandluse infosüsteemi (Jäätmearuandluse Infosüsteemi - JATS) eripärasid.

Viimastel aastatel läbi viidud uuringute tulemused näitavad, et tootjavastutussüsteemide efektiivsus (eesmärkide täitmise tõhusus ja kulud) ei pruugi sõltuda toimimismudeli tüübist.

Keskkonnaministeerium analüüsib võimalust kehtestada määrus, mis käsitleb ehitus- ja lammutusjäätmete tekkekohal sortimise ja liigiti kogumise nõudeid.

Käesoleva uuringu objektiks oli Keskkonnaameti poolt etteantud 27 potentsiaalset matmiskohta. Eesmärgiks oli hinnata, millised nendest kohtadest sobivad sigade Aafrika katku tõttu hukatud sigade matmiseks ja millised mitte.

Jäätmete ringlussevõtu kõrval on jäätmehierarhias madalam taaskasutustegevus jäätmete taaskasutamine läbi energiakasutuse.

Majanduslike mõjude analüüsi eesmärgiks oli hinnata nende muudatustega tootjale, TVO-dele ja riigile kaasnevat majanduslikku mõju.

Käesoleva töö eesmärgiks oli anda koostatud eelnõu rakendamise esmane mõjude hinnang.

Sortimisuuringu eesmärk oli erinevates Eesti piirkondades tekkivate segaolmejäätmete, liigiti kogutud paber- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise analüüsimine.