Publikatsioonid

Eestimaa suur kaetus metsaga ja selle võime kliimamuutuste leevendamisele kaasa aidata paneb lootusi metsale.

Töö eesmärk on koondada olemasolevate andmete põhjal üle-eestiline teave maismaa linnustikust.

Töö eesmärk on hinnata, kui palju ning kus on vaja Eestis kaitstavatel aladel poollooduslike kooslusi hooldada ning taastada, et oleks tagatud antud ökosüsteemidega seotud liikide säilimine ning koosluste ökoloogiline funktsioneerimine. 

Käesoleva uuringu eesmärgiks on kindlaks teha toimeaine kloridasooni ja selle laguprodukti kloridasoon-desfenüüli võimalik keskkonda sattumise teekond.

Ülevaade meteoroloogilisest talvest 2023/2024.

Arendajate poolt kliimaministeeriumile esitatud planeeritavate arenduste koguvõimsus on nüüdseks 6 300 MW ja maatoimingutel põhinev keskkonnaagentuuri hinnanguline võimsus veebruaris kogutud andmete põhjal 2 512 MW, moodustades arendajate hinnangust ligikaudu 40%.

Liigivaatluste levikukaardid põhinevad Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kinnitatud loodusvaatlustel.

Kas teadsid, et hüdroloogias on kasutusel 42 erinevat seisundikoodi jää tekke, püsimise ja lagunemise perioodidel. Neist mõned on omavahel üsna sarnased ja igapäevaselt jäänähtuste kirjeldamiseks päris kõiki koode Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna töötajad siiski ei kasuta.

Aasta oli normist soojem ja päikesepaistelisem. Sademeid oli normist pisut enam.