Ruumiloome ja hooned

Keskkonnahoidlik areng ruumiloome ja hoonete valdkonnas

Ruumiloome ja hoonete valdkonna keskkonnahoidlik areng hõlmab tõhusamat energiakasutust, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist, elukeskkonna kvaliteeti ning inimeste heaolu. Strateegilised eesmärgid keskenduvad elukaarepõhisele ehitussektorile, hoonete energiatõhususe parandamisele, ehitusvaldkonna digitaliseerimisele, kestliku ja kvaliteetse elukeskkonna ning eluasemete kättesaadavuse parandamisele.

Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe eesmärgid ning kliimaneutraalsuse sihid seavad hoonestatud keskkonnale järjest rangemaid nõudeid, muutes energiatõhusa ruumiloome oluliseks nii kliimaeesmärkide kui ka energiajulgeoleku vaates. Hoonete sektori kasvuhoonegaaside heitkogused on võrreldes 1990. aastaga oluliselt vähenenud, mida on mõjutanud hoonete rekonstrueerimine, küttekollete ja küttesüsteemide uuendamine ning energiatõhusamate lahenduste kasutuselevõtt. Samas on hoonete energiakasutus ja heide jätkuvalt tundlikud energiahindade ja ilmastikutingimuste suhtes, mida näitasid viimaste kriisiaastate energiatootmise ja -tarbimise muutused. 

Hoonete energiatõhususe pikaajalist paranemist kajastab vähemalt C-energiatõhususklassiga hoonete osakaalu kasv vastaval aastal väljastatud energiamärgiste hulgas, kuigi viimastel aastatel on näha langustrendi. Elamute ja mitteelamute energiatarve on aga viimase kümnendi jooksul kõikunud, sõltudes nii ilmastikutingimustest, hoonete energiatõhususe paranemisest kui ka energiahindade muutustest tingitud tarbimiskäitumisest. Kuna hooned moodustavad olulise osa Eesti lõppenergiatarbimisest, on energiatarbe vähendamine hoonetes üks keskseid hoobasid kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisel.

Ruumiloome kvaliteeti ja elukeskkonna vastupidavust toetab rohealade kättesaadavus, mis mõjutab otseselt nii elanike heaolu kui ka kliimakohanemist. Rohealade kättesaadavus on viimastel aastatel üldjoontes paranenud, kuid viimasel aastal langenud. Oluline on rohealade säilitamine ja integreerimisele linnaruumi, eriti tihedalt asustatud piirkondades. Rohealad aitavad leevendada kuumalaineid, parandada sademevee juhtimist ning suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele. Elukeskkonnaga rahulolu näitajad viitavad, et elanike hinnangud on võrreldes varasemate aastatega mõnevõrra langenud. Rahulolu muutus on eelkõige seotud kohaliku juhtimise ja teenuste tajutava kvaliteediga, mitte taristu otsese puudujäägiga. Füüsilise taristu kõrval on olulisel kohal ka planeerimisprotsesside kvaliteet, avalike teenuste kättesaadavus ning elanike kaasamine.

Hoonete renoveerimise kiirendamine, kliimakindla linnaruumi arendamine ning elanike heaolu arvestav planeerimine on võtmetegurid kestliku ja vastupidava elukeskkonna kujundamisel.