Riigivalitsemine

Keskkonnahoidlik areng riigivalitsemise valdkonnas

Eesti eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050, tagades samal ajal kvaliteetse ja liigirikka elukeskkonna. Avaliku sektori suurim mõju kliimaeesmärkide saavutamisel tuleneb meetmete ja õigusloome kujundamisest ning toetuste suunamisest, kuid oluline on ka riigiasutuse tegevustest tuleneva keskkonnajalajälje vähendamine. Avalik sektor mõjutab keskkonnahoidlikku arengut tarbimispraktikate ja riigihangete kaudu kui ka oma tegevuste süsteemse juhtimise kaudu.

Väga oluline on avaliku sektori teadlik ja vastutustundlik tarbimine ning keskkonnajalajälje hindamine, mõõtmine ja juhtimine. Avalik sektor peab siin olema teenäitaja, kujundades kestlikke poliitikaid ja rakendades ressursitõhusaid lahendusi. Keskkonna- ja kasvuhoonegaaside jalajälje hindamine loob aluse konkreetsetele sammudele, mis aitavad muuta avaliku sektori tegevuse ressursitõhusamaks, vähendada riigisektori keskkonnamõju ning suunata ühiskonda tervikuna kestlikuma arengu poole. Keskkonnahoidlike kriteeriumide kasutamine riigihangetes suurendab nõudlust kestlike toodete ja teenuste järele ning suunab turgu madalama keskkonnajalajäljega lahenduste poole.

Riigivalitsemise mõõdikud annavad ülevaate sellest, mil määral on kestlikkuse põhimõtted integreeritud avaliku sektori otsustesse ja igapäevategevusse.