Publikatsioonid

Antropogeenne õhusaaste on inimtegevuse paratamatu tagajärg, mille mõjud avalduvad kõige teravamalt eelkõige tiheasustusega aladel, kus inimesed pidevalt viibivad.

Töö eesmärgiks oli koostada ülevaade aastatel 2001-2009 suletud ja korrastatud prügilate seisukorrast.

Eestil on tekkinud probleeme seoses Genfi piirülese kauglevi konventsiooni püsivate orgaaniliste saasteainete protokolli nõuete täitmisega, kuna 2007. a. ületati heksaklorobenseeni (HCB) künniskogust.

Uuringuobjektidena käsitletakse kaevandustes/karjäärides ja rikastustehasaste läheduses asuvaid suletud, sealhulgas peremeheta jäätmehoidlaid.

Teostatakse erinevaid töid sealhulgas õhukvaliteedi mõõtmisi, suuremate linnade saastetasemete modelleerimist ja nende kajastamist õhukvaliteedi juhtimissüsteemi kodulehel.

Vastavalt direktiivile 2004/42/EÜ Kehtivad alates 1. jaanuarist 2011 värvides, lakkides ja taasviimistlustoodete sisalduvate lenduvate orgaaniliste ühendite uued piirnormid.

Eestis tekkivast vanaõlist (määrde-, hüdraulika- ja isolatsiooniõlid) koguti Eesti jäätmekäitlusettevõtete poolt kokku ja käideldi vaid umbes 25%.

Käesoleva töö eesmärgiks oli uuringute ja analüüside põhjal välja selgitada üksikasjalikud keskkonnaohud.

Metsakultiveerimismaterjali vajadus sõltub metsauuendamise mahust, täpsemalt metsakultiveerimise osatähtsusest metsauuendamise võtete hulgas.

Aruanne kirjeldab ja analüüsib varem avaldatud uurimuste põhjal raiesmike suuruse mõju: metsade uuenemisele ja uuendamisele; metsade elurikkusele; metsamajandamise tulususele.