Kaugseire ilma- ja keskkonnaseire valdkonnas on oluline tööriist, mis võimaldab jälgida ja koguda andmeid atmosfääri ja maakera seisundi kohta kaugelt. See tehnoloogia kasutab satelliite, ilmaradareid, raadiosonde, droone ja sensoreid, et saada teavet ilma, õhu kvaliteedi, metsade, veekogude ja palju muu kohta.
Andmeid kogutakse erinevate spektraalsete kanalite abil, mis võimaldab tuvastada erinevaid keskkonna parameetreid, näiteks temperatuuri, niiskust, õhusaastet ja muid olulisi näitajaid. Need andmed on olulised teadusuuringuteks, valitsuste poliitikakujundamiseks ning keskkonnakaitse meetmete planeerimiseks ja jälgimiseks.
Ülevaade
-
Looduskeskkonna jälgimine: kaugseire abil saab jälgida metsade, soode, järvede, jõgede ja rannikualade seisundit. See aitab hinnata ökosüsteemide tervist, jälgida metsaraiet ning tuvastada reostuse ja keskkonnakahjustusi.
-
Ilmaseire: kaugseire abil jälgitakse ilmastikuolusid, nagu õhutemperatuur, sademed ja õhuniiskus. See on oluline nii igapäevase ilmateate kui ka pikaajaliste kliimamuutuste jälgimiseks.
-
Põllumajandus ja maaelu areng: põllumajandustootjad saavad kasutada kaugseiret saagi prognoosimiseks ja põllumaade haldamiseks.
-
Keskkonnakahjustuste tuvastamine: kaugseire aitab tuvastada reostuse allikaid ja keskkonnakahjustusi, mis võimaldab kiiret reageerimist ja probleemide lahendamist.
Nautige reaalajalähedast vaadet meie planeedile Maa!
Vaade Atlandi ookeani piirkonnale Meteosati ilmasatelliidilt 36 000 km kõrgusel Maast
Rohkem infot Earth view | EUMETSAT
Sentinel-3 satelliidi mõõtmiste andmevoog, mis näitab maakera naturaalvärvides ning mõõdetud merepinna temperatuuri
Rohkem infot Earth view | EUMETSAT
Vaata lisaks Meteosat ja Copernicus Sentinel-3 kogutud satelliidipilte EUMETView abil.
Eesti osaleb aktiivselt kaugseirega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonide töös ning valdkondlikes algatustes:
- Euroopa Kosmoseagentuur (ESA)
-
ESA missioon on suunata Euroopa kosmosealase võimekuse arengut ning kindlustada, et investeeringud kosmosesse tooksid jätkuvalt kasu nii Euroopa kui kogu maailma inimestele. ESA programmide eesmärk on saada rohkem teada Maast, selle lähiümbrusest, meie päikesesüsteemist ja universumist tervikuna. Lisaks arendab ESA satelliidipõhiseid tehnoloogiaid ja teenuseid ning edendab Euroopa vastavaid majandusharusid. ESA-sse kuulub 22 liikmesriiki, Eesti on ESA täisliige alates 2015. aastast.
- Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsioon (EUMETSAT)
-
EUMETSAT-i peamine eesmärk on arendada, hooldada ja kasutada Euroopa meteorologiasatelliitide süsteemi, mis saadab jooksvalt andmeid maailma ilmastikus toimuvate protsesside kohta. Laiemas plaanis jälgib EUMETSAT kliimat ja keskkonnaseisundit ning nendega toimuvaid muutusi kogu maailmas. ESA ja EUMETSAT on teinud tihedat koostööd alates 1970 aastatest. EUMETSAT loodi just selleks, et võtta üle operatiivsete meteoroloogiasatelliitide programmi arendamine Euroopas. Täna on koostöö jagatud nii, et ESA vastutab satelliidiprogrammide kosmosesegmendi arendamise eest ning EUMETSAT vastutab kogu ülejäänud süsteemi eest, sealhulgas satelliitide üleslennutamine, maapealne segment, andmete vastuvõtmine ja jagamine. Selline koostöö puudutab ka Euroopa Liidu Copernicuse programmi raames kasutatavaid satelliite. EUMETSAT-i kuulub 30 liikmesriiki, Eesti on EUMETSAT-i täisliige alates 2013. aastast.
- Destination Earth (DestinE)
-
ESA, EUMETSAT ja Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF) viivad ühiselt ellu Euroopa Komisjoni algatust Destination Earth (DestinE). DestinE eesmärk on töötada välja globaalne Maa digitaalne mudel, mis simuleerib ja prognoosib loodusnähtuste ja inimtegevuse vahelist koosmõju. Algatus toetab nii rohelist kui digitaalset üleminekut, et saavutada Euroopa roheleppe ja digistrateegia eesmärke. ESA vastutab kasutajasõbraliku teenuste platvormi väljatöötamise eest, EUMETSAT tagab DestinE jaoks andmejärve ning ECMWF arendab kaks esimest digitaalset kaksikut. Esimene kaksik puudutab äärmuslikke (ilmaga seotud ja geofüüsikalisi) nähtusi toetades riskide hindamist ja juhtimist; teine on seotud kliimamuutustega kohanemise toetamisega. Digitaalsete kaksikute väljatöötamises osaleb ka Eesti.