Enamasti koosneb veeteenuse hind mitmest komponendist ja sisaldab tasu võetud vee eest, reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest. Kuna vee-ettevõtted on monopoolses seisus, siis sekkub hinna kujundamisesse ka Konkurentsiamet.
Veeteenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud tegevuskulude katmine, investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks, keskkonnanõuete täitmine ning kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine. Sealhulgas peaks suutma vee-ettevõte arendada ka sademeveekanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel arenduspiirkondades.
Kui vee-ettevõtja tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille koormus on 2000 inimekvivalenti või enam, koostab ta veeteenuse hinna ettepaneku ning esitab selle enne kehtestamist kooskõlastamiseks Konkurentsiametile. Konkurentsiamet kontrollib, et taotletud hind sisaldaks üksnes põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. Kui vee-ettevõtja tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on alla 2000 inimekvivalendi, või väljaspool reoveekogumisala, esitab ta hinnataotluse kooskõlastamiseks valla- või linnavalitsusele, kes kontrollib hinnataotluse vastavust seadusele ja kohaliku omavalitsuse õigusaktidele. Kui vee-ettevõtja osutab veeteenust mitmel erineval reoveekogumisalal, võib kõigi piirkondade osas kehtestada ühise veeteenuse hinna, kuid veeteenuse hinnaga ei tohi katta neid kulutusi, mis on juba kaetud elanike liitumistasudega.
Vee-ettevõtja on kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid, mis mõjutavad veeteenuse hinda ning teavitama Konkurentsiametit 30 päeva jooksul arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib mõjutada veeteenuse hinda rohkem kui 5% võrra. Konkurentsiamet otsustab 30 päeva jooksul sellise teabe saamisest arvates, kas ja millise tähtaja jooksul peab vee-ettevõtja esitama uue hinnataotluse.
Mida suurem on klientide hulk ja tihedam olemasolev torustik, seda soodsamalt saab enamasti vee-ettevõte enda teenust pakkuda. 2021. aasta veekasutuse aruannetes esitatud andmed on ettevõtete põhiselt keskmistatud ning rakendatud asulatele ja reoveekogumisaladele, kus teenuseid pakutakse. Keskmine ühisveevärgi vee m3 on 1,60 eurot kõikudes 1,32€ ja 2,11€ vahel. Keskmine ühiskanalisatsiooni juhitava m3 hind on 2,12€, kõikudes 1,80€ ja 3,15€ vahel.
Kõige soodsam keskmine veeteenuse hind 3,12€ on Valga maakonnas olles 1,32€ ühisveevärgi ja 1,80€ ühiskanalisatsiooni eest. Kõige kallim on veeteenus Saare maakonnas, kus hind küündib 5,13€, millest 1,98€ on ühisveevärgi ja 3,15€ reovee kuupmeetri tasu. Põlva, Lääne, Võru, Hiiu, Viljandi, Harju ja Tartu maakondades jäävad veeteenuste hinnad vastavalt vahemikku 3,16€ – 3,56€. Kõrgemad on veeteenuse hinnad Lääne-Viru, Rapla, Jõgeva, Järva, Pärnu ja Ida-Viru maakondades, kus kuupmeetri hinnad jäävad vahemikku 3,80€ – 4,18€.
Veeteenuse hind sõltub ka reoveekogumisalade koormusest. Mida suurem on koormus, seda tihedamalt on välja ehitatud ka taristu, mis võimaldab suurt hulka liitununud kliente ja soodsamat teenust.
Kõige soodsam on veeteenus reoveekogumisalade klassis, kus reostuskoormus on üle 150 000 ie ning kuhu kuulub vaid Tallinn ja ümbrus reoveekogumisala. Vee eest tuleb maksta reoveekogumisalal keskmiselt 1,25€ kuupmeetri eest ja reovee eest 1,35€. Reoveekogumisalade klassi 15 001 – 150 000 ie jääb 18 ala, kus veeteenuse hinnaks on keskmiselt 3,19€. Keskmiseks veeteenuse hinnaks reoveekogumisaladel üleüldiselt kujuneb 3,49€ kuupmeetri eest.
Veekasutuse aruandega hakati vee-ettevõtetelt veeteenuse hinda küsima alles hiljuti, mistõttu on aegrea koostamisel kasutatud Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) andmeid kuni aastani 2018 (k.a). Veeteenuse hind on olnud stabiilselt tõusuteel ja 2021. aasta keskmiseks veeteenuse hinnaks kujuneb 3,72€ kuupmeetri kohta. See hõlmab 1,60€ ühisveevärgi ja 2,12€ reovee kuupmeetri eest.
Ükski ettevõte ei suuda pakkuda pikaaegselt toimivat ja kvaliteetset teenust ilma investeeringuteta. Selleks, et vee-ettevõte suudaks võimaldada ja tagada nõuetekohast veevarustuse ja kanalisatsiooni teenust on vajalik rahalisi vahendeid, et laiendada tegevuspiirkonda ja uuendada torustikke ning seadmeid. Lisaks on otstarbekas luua ka lahkvoolseid sademeveesüsteeme ja looduslähedasi lahendusi, mis kokkuvõttes aitavad kaasa ressursisäästule ja veekogude hea seisundi saavutamisele. Säärased süsteemid on abiks ka valingu vihmadest põhjustatud sademevee üleujutuste vältimisel ja vähendamisel. Investeeringuid vajavad ka tehnoloogiad, mille abil saab reoveesetet tootestada, et tagada väärtusliku ressursi taaskasutus.
Veekasutuse aruandes küsitakse ettevõtetelt investeeringutega seotud infot viie aastase perioodina, kus on kajastatud aruandlusaasta, talle eelneva aasta investeeringud ja kolme tuleva aasta planeeritavad investeeringud. Saadud tulemuste seast on puudu Tallinna Vesi AS investeeringute summad põhjusel, et tegemist on börsiettevõttega.
Enim investeeringuid tehti 2020. ja 2021. aastal – vastavalt suurusjärkudes 104 miljonit eurot ja 94 miljonit eurot. Neil aastail kujunes investeeringute mahuks elaniku kohta vastavalt 78 ja 71 eurot. Järgnevateks aastateks planeeritud investeeringute mahud on aga märgatavalt madalamad. Tegemist on olukorraga, kus Euroopa Liidu toetused on lõppenud ning suuremahulised tööd süsteemide kaasajastamiseks on tehtud. Lühiajaline prognoos on alati aga ka täpsem, sest reeglina on teada kindlad tulevased tööd, mistõttu võib olla investeeringute mahtu aastateks 2023 ja 2024 alahinnatud.