2022. aasta põhjaveebilansi aruandele tuginedes võib järeldada, et põhjavee tarbimine kõigis alamkategooriates (joogi- ja olmevesi, mineraalvesi, ärajuhitud põhjavesi) on võrreldes aastatagusega kerges tõusutrendis, jäädes üldjoontes siiski samasse suurusjärku. Ajaloo rekordtasemele on aga jõudnud mineraalvee ammutamine.
Keskkonnaagentuuri keskkonnakasutuse osakonna peaspetsialist Merli Hass märkis, et põhjavee tarbimine joogi- ja olmeveena põhjavee koguselisele kvaliteedile ohtu ei kujuta, kuna kehtestatud põhjaveevarud on suuremad kui põhjaveevõtt nende varude piires.
Kõige suuremat tõusutrendi on märgata mineraalveevõtu osas, mis on oma kategoorias jõudnud ajaloo rekordtasemele – kokku pumbati 2022. aastal ligikaudu 89 m3 mineraalvett ööpäevas (Joonis 1).
Joonis 1. Põhjaveevõtt Eestis aastatel 2007-2022
Joogi- ja olmeveevõtu maht on püsinud ja püsib endiselt stabiilsena. 2022. aastal tarbiti Eestis põhjavett joogi- ja olmeveena kokku 126 647 m3/d (2021. aastal 127 172 m3/d).
Eesti kaevandustest ja karjääridest ärajuhitud põhjavee kogused on suurenenud, kuid mitte oluliselt – aastataguse perioodiga võrreldes 2%. 2022. aastal juhiti Eesti kaevandustest ja karjääridest kokku põhjavett ära koguses 189 851 845 m3 ööpäevas, mis teeb keskmiselt 520 142 m3 ööpäevas.
Keskkonnaagentuur koostab Eesti põhjaveevarude bilanssi iga-aastaselt. Aruandes kajastuvad kehtestatud põhjaveevarud, veevõtt nende varude piires ning kasutamiseks olev vaba põhjaveekogus. Muutused esitatakse ka maakondade ning põhjaveekogumite piires. Põhjalikuma aruande leiad Keskkonnaportaalist.
Kasutatud lühendid:
m3/d – kuupmeetrit ööpäevas