Liigu edasi põhisisu juurde
Keskkonnanäitajad

Eestis hüvitatakse looduskaitseliselt oluliste loomaliikide tekitatud kahjustused ja kahjude ennetamiseks tehtud kulutused. Selle looduskaitselise meetme eesmärk on lisaks tekitatud kahjude otsesele korvamisele laiemalt ka inimese ja looduse suhetes tasakaalu hoidmine ning loodust arvestava jätkusuutliku keskkonnakasutuse arendamine. Hüvitamine toimub looduskaitseseaduses ja keskkonnaministri määruses  sätestatud korra järgi. Kahjustustega seonduva üle peab arvestust ja hüvitamist korraldab Keskkonnaamet.

Suurkiskjakahjud

Suurkiskjate tekitatud kahjustused (näiteks murtud põllumajandus- või lemmikloom, kahjustatud mesitaru) hüvitatakse kahjusaajale kuni 100% ulatuses, lahutades omavastutuse määra 64–128 eurot aasta kohta. Kahjude vältimiseks tehtud otsesed kulutused hüvitatakse 50% ulatuses, ühele isikule kuni 3200 eurot aastas. Kahjude vähendamine on üks eesmärk ka suurkiskjate kaitse ja ohjamiskavas 2022-2031.

Hundikahjujuhtumite ja murtud kariloomade (veised, lambad) arv ning kahjustatud mesitarude arv aastatel 2007–2021.

Karu tekitatud kahjustuste hulk mesindusele oli senise perioodi suurim 2021. aastal, mil Keskkonnaamet registreeris 790 karude poolt rüüstatud mesitaru. 2022. aastal oli  karu kahjustatud mesitarude arv aga üle kahe korra väiksem (364). Samas ka 2022 aastal ei jäänud karude poolt puutumata mesilad üheski Mandri-Eesti maakondades. Kõige rohkem karude poolt rüüstatud mesitarusid registreeriti mullu Järva- ja Viljandimaal.

Kevadiste mesilakahjustuste hulk sõltub suurel määral kevade ilmastikust, mis määrab karude loodusliku toidubaasi. Seetõttu ei saa kevadisi rünnakuid mesilatele seostada alati probleemsete karudega ning küttimise suunamisel tuleks arvesse võtta just hilisemaid, taimekasvuperioodil tekkinud kahjustusi.

Huntide murtud kariloomade arv oli 2022. aastal pea kaks korda suurem kui 2021. aastal, jäädes siiski alla 2017. ja 2020. aasta taseme ehk siis pisut alla tuhande huntide poolt murtud isendi. Juba kolmandat aastat järjest oli murtud kariloomade arv kõrgeim Raplamaal, üsna oluliselt suurenesid kahjustused ka Harju, Järva, Lääne-Viru ja Võru maakondades. Täielikult puudusid huntide tekitatud kahjud Ida-Viru- ja Hiiumaal. Koerte murdmine huntide poolt taas sagenes – kui 2021. aastal akteeris Keskkonnaameti 5 koerte murdmise juhtumit, siis möödunud aastal 16, neist enamus Harjumaal.

Hundikahju Karisöödil. Foto: Keskkonnaamet.

Hundikahju Karisöödil. Foto: Keskkonnaamet.

Põdrakahjustused okaspuudel

Koos põdra arvukuse kasvuga suurenevad ka põdra tekitatud metsakahjud, eriti noortes männikultuurides. Kahjustuste ulatus on piirkonniti ja aastati erinev. Kahjustustest hoidumisel on suur roll põdra mõõduka asustustiheduse säilitamisel.

Põdra tekitatud värskete kahjustuste dünaamika hindamiseks seirab Keskkonnaagentuur kevaditi seirealadel, juhuslikult valitud põdrale toitumiseks atraktiivsetes 5–15 aastastes männinoorendikes ja 30–60 aastastes kuusikutes värskeid ehk viimase talve jooksul tekitatud puude vigastusi.

Kahjustatud okaspuude osakaalud seirealadel.

2022. a seire käigus läbi vaadatud 1016 männinoorendikus esines värskeid, põtrade poolt viimasel talvel tekitatud, vigastusi 6,2% uuritud mändidest ja puu arengut oluliselt mõjutavaid kahjustusi 3,7%-l uuritud mändidest. Kõikide seiratud männinoorendike kokkuvõttes esines põtrade tekitatud värskeid toitumisjälgi ligi 11% võrra vähem kui eelneval aastal. Maakondade võrdluses kõige enam kahjustatud mände kohati Rapla-, Saare- ja Viljandimaa proovitükkidel.

Värskete vigastustega mändidega proovitükkide osakaal kõikidest 2023. aastal vaadatud proovitükkidest oli 45,3% (2022. aastal 48,4, 2021. aastal 49,1% ja 2020. aastal 26,8%), sealjuures oluliste uute vigastustega mände täheldati 37,0% (2022.aastal 41,9%, 2021. aastal 41,8,3% ja 2020. aastal 20,8%) vaadeldud proovitükkidest.

Värskeid põtrade poolt vigastatud kuuski keskealistes 30-60 aastastes kuusikutes (532 proovitükki) esines 2023. aasta kevadel vähem kui eelneval kolmel aastal. Kõige enam tuli kuuskede koorimist ette Pärnu-, Järva- ja Raplamaa proovitükkidel. Seiratud kuusikute kokku võttes esines värskeid vigastusi 0,32%-l, sealjuures värskeid olulisi vigastusi 0,14%-l seiratud kuuskedest. Seega olid põdrad viimasel aastal kahjustusi tekitanud kolmele kuusele tuhandest.

Siinkohal tuleb tähele panna, et metsakahjustuste määrade ja põtrade arvu muutuste vahele ei saa üheselt panna võrdusmärki, sest põdrakahjude kujunemine (põdra koormus noorendikele) sõltub väga suurel määral ka talve ilmastikutingimuste eripäradest ning alternatiivsete toidutaimede olemasolust ja kättesaadavusest. Olulist mõju kahjustuste kujunemisele avaldavad kindlasti ka piirkonnas läbiviidud metsaraied ning rakendatud metsahooldusvõtted. Kahjustuste ohu puhul võiks nii mõnelgi juhul olulist abi olla raiete kaalutletud edasilükkamisest ja madalamast/turvalisemast raiekraadist noorendike valgustamisel.

 

Avaldatud: 10.04.2023  /  Uuendatud: 27.07.2023