Veekogude muudatused EELISes alates november 2024
Eesti Looduse Infosüsteemis (EELIS) täiendatakse ja parandatakse pidevalt veekogude ruumikujusid ja tüüpe. Kui välitööde ja ajalooliste materjalide analüüsi tulemusena selgub, et mõni veekogu on veekogude nimistus arvel eksliku ruumikujuga või ei ole selle tüüp veekogu tegelikku tekkeviisi või tänapäevast väljanägemist arvestades põhjendatud, parandatakse EELISes olevaid andmeid. Samuti täiendatakse veekogude nimistut, võttes arvele sealt seni veel puuduvaid veekogusid. Paranduste ja täienduste tulemusel võivad muutuda ka vee- ja looduskaitseseadusest tulenevad kitsendused veekogude ümber (veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvöönd).
Kitsendusi kuvatakse Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardirakenduses, kuid seal uuendatakse veekaitseliste kitsenduste andmestikku kord aastas, üldjuhul novembris. Seetõttu kajastuvad EELISes näiteks detsembris tehtud muudatused rakenduses kuvatavates kitsendustes alles järgmise aasta novembris.
Siia lehele koondatakse jooksvalt EELISe veekogude ruumikujudes ja tüüpides tehtud olulisemad kitsendusi mõjutavad muudatused, mis kitsenduste rakenduses veel ei kajastu, kuid mida tuleb veekogude läheduses tegutsedes jälgida. Muudatused on esitatud omavalitsuste kaupa, mille territooriumile vastav veekogu jääb. Üldjuhul on muudatuse aluseks paikvaatlusprotokoll, millega on võimalik tutvuda Keskkonnaportaalis vastava veekogu Uuringute ja aruannete sektsioonis. Täiendavad küsimused muudatuste kohta võib edastada @email.
Harju maakond
- Anija vald
-
-
Voose soon (VEE1083515) - 23.05.2025 võeti arvele uus vooluveekogu tüübiga "oja". Rakenduvad 10 kuni 25 km2 suuruse valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid.
-
Võsuoja (VEE1086101) – 27.01.2025 võeti arvele uus vooluveekogu tüübiga „oja“. Rakenduvad kuni 10 km2 suuruse valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid.
-
- Harku vald
-
- Harku oja (VEE1094100) - 05.05.2025 viidi lähe Muraste mõisa tiigi väljavoolu. Lisandunud lõigule rakenduvad üle 25 km2 suuruse valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid. Lisandunud lõik on tähistatud punasega:
- Humala oja (VEE1098800) – 14.04.2025 muudeti tüüp „oja“-st „kraav“-iks. Ei rakendu enam ehituskeelu- ega kalda piiranguvöönd. Veekaitsevöönd vähenes maaparanduse eesvooluga kattuvas lõigus 1 m-le.
-
Kalamehe oja (VEE1094519) – 05.05.2025 viidi lähe Viti külas asuva drenaažitoru väljavoolu. Lisandunud lõigule rakenduvad kuni 10 km2 suuruse valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid. Lisandunud lõik on tähistatud punasega:
-
Põlma oja (VEE1095900) – 14.04.2025 viidi lähe Sõrve küla Hiire talus olevasse allikatiiki. Lisandunud lõigule rakenduvad kuni 10 km2 suuruse valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid. Lisandunud lõik on tähistatud punasega:
-
- Türisalu oja (VEE1096000) – 14.04.2025 viidi lähe Vääna–Keila-Joa tee kõrval olevasse kraavide ühinemiskohta. Lisandunud lõigule rakenduvad kuni 10 km2 suuruse valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid. Lisandunud lõik on tähistatud punasega:
- Vatsla oja (VEE1095600) – 16.02.2025 viidi ülemjooks algupärasele looduslikule harule ja tüüp muudeti “peakraav”-ist “oja”-ks. Tüübi muutusega ei kaasne muutuseid kitsendustes, kuna on arvel ka üle 10 km2 valglaga maaparanduse eesvooluna, mille ümber kehtivad 25 m ehituskeelu- ja 50 m kalda piiranguvöönd. Ruumikuju muudatusega lisandunud lõigule rakenduvad 10–25 km2 suuruse valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid. Endise ülemjooksu ümber kitsendusi enam pole, v.a. eesvooluga kattuv lõik alates Kääsusauna talust, mis loeti Naistesoo peakraavi alamjooksuks (VEE1095700). Uus Vatsla oja ülemjooksu asukoht on tähistatud punasega:
- Viti oja (VEE1094400) – 05.05.2025 muudeti tüüp “peakraav”-ist “oja”-ks, kuna voolab suures osas mööda looduslikku sängi. Rakenduvad kuni 10 km2 suuruse valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid.
- Harku oja (VEE1094100) - 05.05.2025 viidi lähe Muraste mõisa tiigi väljavoolu. Lisandunud lõigule rakenduvad üle 25 km2 suuruse valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid. Lisandunud lõik on tähistatud punasega:
- Jõelähtme vald
-
- Kaberla oja (VEE1083100) – 31.12.2024 viidi oja ülemjooks algupärasele looduslikule harule. Sellele lõigule rakenduvad üle 25 km2 suuruse valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid. Endise ülemjooksu ümber kitsendusi enam pole. Uus Kaberla oja ülemjooksu asukoht on tähistatud punasega:
- Kodasoo oja (VEE1083200) – 31.12.2024 viidi oja lähe veevoolu alguses olevasse drenaažitoru otsa, mis asub oja algupärasel looduslikul teljel. Lisandunud lõigule rakenduvad 10–25 km2 valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid. Lisandunud lõik on tähistatud punasega:
- Nurmevälja oja (VEE1089242) – 06.01.2025 muudeti tüüp “kraav”-ist “oja”-ks. Rakenduvad kuni 10 km2 suuruse valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid.
- Suurlageda oja (VEE1083400) – 25.11.2024 lühendati oja ruumikuju inimtekkelise kraavi võrra ja lähe viidi algupärase loodusliku lähte eeldatavasse lähikonda. Varem Suurlageda oja ülemjooksuks loetud kraavi ümber kitsendusi enam pole. Punasega on tähistatud Suurlageda oja ruumikuju küljest eemaldatud lõik:
- Haapse oja (VEE1400028) – 25.11.2024 viidi oja ülemjooks algupärasele looduslikule harule. Sellele lõigule rakenduvad kuni 10 km2 suuruse valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid. Endise ülemjooksu ümber kitsendusi enam pole. Uus Haapse oja ülemjooksu asukoht on tähistatud punasega:
- Kaberla oja (VEE1083100) – 31.12.2024 viidi oja ülemjooks algupärasele looduslikule harule. Sellele lõigule rakenduvad üle 25 km2 suuruse valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid. Endise ülemjooksu ümber kitsendusi enam pole. Uus Kaberla oja ülemjooksu asukoht on tähistatud punasega:
- Kose vald
-
- Kirivalla oja (VEE1091300) – 20.12.2024 viidi oja ülemjooks algupärasele looduslikule harule. Sellele lõigule rakenduvad 10–25 km2 suuruse valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid. Endise ülemjooksu ümber kitsendusi enam pole. Uus Kirivalla oja ülemjooksu asukoht on tähistatud punasega:
- Krei soon (VEE1089216) – 10.03.2025 võeti arvele uus vooluveekogu tüübiga „oja“. Rakenduvad kuni 10 km2 suuruse valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid.
- Kuie jõgi (VEE1091401) – 30.12.2024 võeti senises Tuhala jõe asukohas arvele uus vooluveekogu tüübiga „jõgi“. Tuhala jõe telg viidi Püksireieorust maa-alt Veetõusme allikateni. Püksireieoru ja Kuie jõe lähte vahelisel, varem Tuhala jõena arvel olnud lõigul, kitsendusi enam pole. Kuie jõena arvele võetud lõigul on senise üle 25 km2 suuruse valglaga jõgede ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndi asemel alla 10 km2 suuruse valglaga jõgede ehituskeelu- ja kalda piiranguvöönd. Punasega on tähistatud Kuie jõgi, rohelisega Tuhala jõgi ja sinisega varem Tuhala jõeks loetud lõik, mille ümber kitsendusi enam pole:
- Kirivalla oja (VEE1091300) – 20.12.2024 viidi oja ülemjooks algupärasele looduslikule harule. Sellele lõigule rakenduvad 10–25 km2 suuruse valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid. Endise ülemjooksu ümber kitsendusi enam pole. Uus Kirivalla oja ülemjooksu asukoht on tähistatud punasega:
- Kuusalu vald
-
- Kemba oja (VEE1080900) - 28.06.2025 lühendati oja ruumikuju inimtekkelise kraavi võrra ning oja lähe viidi kahe sarnase vooluhulgaga kuivenduskraavi ühinemiskohta. Varem Kemba oja ülemjooksuks loetud kraavi ümber kitsendusi enam pole. Punasega on tähistatud Kemba oja ruumikuju küljest eemaldatud lõik:
- Kõnnu oja (VEE10081000) - 06.06.2025 muudeti tüüp "oja"-st "kraav"-iks. Ei rakendu enam ehituskeelu- ega kalda piiranguvöönd. Veekaitsevöönd vähenes maaparanduse eesvooluga kattuvas lõigus 1 m-le.
- Rauakõrve oja (VEE1079500) – 12.04.2025 muudeti tüüp “oja”-st “kraav”-iks. Ei rakendu enam veekaitse, ehituskeelu- ega kalda piiranguvöönd.
- Suuroja (VEE1080500) - 13.05.2025 viidi oja ülemjooks tõenäolisele algupärasele looduslikule harule. Sellele lõigule rakenduvad kuni 10 km2 suuruse valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid. Varem Suuroja ülemjooksuks loetud kraavi ümber kitsendusi enam pole. Uus Suuroja ülemjooksu asukoht on tähistatud punasega:
- Ulliallika oja (VEE1081300) – 17.04.2025 muudeti tüüp “peakraav”-ist “oja”-ks, kuna tegemist on täies pikkuses loodusliku veekoguga. Rakenduvad kuni 10 km2 suuruse valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid.
- Välgu oja (VEE1080800) - 28.06.2025 lühendati oja ruumikuju inimtekkelise kraavi võrra, täpsustati oja tegelikku kulgu looduses ning muudeti tüüp „peakraavist“ „ojaks“, kuna voolab suures osas mööda looduslikku sängi. Uuendatud ruumikuju piires rakenduvad kuni 10 km2 suuruse valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid. Uuendatud ruumikuju on tähistatud sinisega ning oja ruumikuju küljest eemaldatud lõigud punasega:
- Kemba oja (VEE1080900) - 28.06.2025 lühendati oja ruumikuju inimtekkelise kraavi võrra ning oja lähe viidi kahe sarnase vooluhulgaga kuivenduskraavi ühinemiskohta. Varem Kemba oja ülemjooksuks loetud kraavi ümber kitsendusi enam pole. Punasega on tähistatud Kemba oja ruumikuju küljest eemaldatud lõik:
- Raasiku vald
-
- Mallavere oja (VEE1088500) – 22.12.2024 viidi oja ülemjooks algupärasele looduslikule harule ja muudeti tüüp „peakraav“-ist „oja“-ks. Tüübi muutusega ei kaasne muutuseid kitsendustes, kuna on arvel ka üle 10 km2 valglaga maaparanduse eesvooluna, mille ümber kehtivad 25 m ehituskeelu- ja 50 m kalda piiranguvöönd. Ruumikuju muudatusega lisandunud lõigule rakenduvad kuni 10–25 km2 suuruse valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid. Endise ülemjooksu ümber kitsendusi enam pole. Uus Mallavere oja ülemjooksu asukoht on tähistatud punasega:
- Silmsi oja (VEE1088400) – 30.12.2024 lühendati Silmsi oja ruumikuju nii, et see algab nüüd Perila mõisa tiigist. Täpsustati oja kulgu Pikavere mõisa ümbruses, et kõik oja harud oleksid Silmsi ojana arvel ning neile rakenduvad üle 25 km2 valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid. Härma külas, karsti suubumisest ülesvoolu, võeti 10.03.2025 endine Silmsi oja telg arvele uue, esialgu nimetu peakraavina VEE1088402. Punasega on tähistatud oja uus ruumikuju, sinisega vana ruumikuju ja roheliselt peakraav VEE1088402. Sinisega tähistatud lõikude ümber kitsendusi enam pole:
- Mallavere oja (VEE1088500) – 22.12.2024 viidi oja ülemjooks algupärasele looduslikule harule ja muudeti tüüp „peakraav“-ist „oja“-ks. Tüübi muutusega ei kaasne muutuseid kitsendustes, kuna on arvel ka üle 10 km2 valglaga maaparanduse eesvooluna, mille ümber kehtivad 25 m ehituskeelu- ja 50 m kalda piiranguvöönd. Ruumikuju muudatusega lisandunud lõigule rakenduvad kuni 10–25 km2 suuruse valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid. Endise ülemjooksu ümber kitsendusi enam pole. Uus Mallavere oja ülemjooksu asukoht on tähistatud punasega:
- Saue vald
-
- Pihuoja (VEE1095800) - 28.06.2025 viidi ülemjooks oja tunnetusliku lähteni ajalooliste kaartide põhjal tuvastatud loodusliku lähte piirkonnas. Lisanunud lõigule rakendub üle 25 km2 suuruse valglaga peakraavide veekaitsevöönd. Lisandunud lõik on tähistatud punasega:
- Vahtramäe kraav (VEE1099202) – 17.04.2025 muudeti tüüp “kraav”-ist “peakraav”-iks, kuna selle valgla pindala on üle 10 km2. Rakendub üle 10 km2 suuruse valglaga peakraavide veekaitsevöönd.
- Vatsla oja (VEE1095600) – vt. muudatuste kirjeldust Harku valla alajaotisest.
- Pihuoja (VEE1095800) - 28.06.2025 viidi ülemjooks oja tunnetusliku lähteni ajalooliste kaartide põhjal tuvastatud loodusliku lähte piirkonnas. Lisanunud lõigule rakendub üle 25 km2 suuruse valglaga peakraavide veekaitsevöönd. Lisandunud lõik on tähistatud punasega:
- Tallinna linn
-
- Mustjõgi (VEE1093900) – 10.03.2025 viidi lähe torustiku väljavoolu ning jõe ruumikuju küljest eemaldati seal põhjendamatult olnud kraavilõik. Eemaldatud lõigule ei rakendu enam veekaitse, ehituskeelu- ega kalda piiranguvöönd. Eemaldatud lõik on tähistatud punasega:
- Mustjõgi (VEE1093900) – 10.03.2025 viidi lähe torustiku väljavoolu ning jõe ruumikuju küljest eemaldati seal põhjendamatult olnud kraavilõik. Eemaldatud lõigule ei rakendu enam veekaitse, ehituskeelu- ega kalda piiranguvöönd. Eemaldatud lõik on tähistatud punasega:
Hiiu maakond
- Hiiumaa vald
-
- Pihla jõgi (VEE1163300) ja Kurisu jõgi (VEE1163500) – 23.04.2025 muudeti Pihla jõe tüüp “oja”-ist “peakraav”-iks, kuna ajalooliste kaartide ja veekogu tänapäevase väljanägemise põhjal on tegemist suuremas osas tehisveekoguga. Loodusliku algupäraga on vaid lõik senisest Kurisu jõe suudmest kuni Kirikulaheni. 27.06.2025 muudeti nimetatud Pihla jõe lõik Kurisu jõeks, et Pihla jõena oleks arvel vaid tehisveekogu ning Kurisu jõgi hõlmaks kogu algupärast looduslikku veekogu.
Muudatuste tulemusel jäävad Pihla jõel kalda piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd kehtima vaid maaparanduse eesvooluga kattuvas osas. Jõe ülemjooksul, lõigus, mis pole arvel maaparanduse eesvooluna, jääb kehtima vaid üle 25 km2 suuruse valglaga peakraavi veekaitsevöönd ning kalda piiranguvöönd ega ehituskeeluvöönd enam ei rakendu. Kurisu jõe ümber laieneb aga kogu pikkuses üle 25 km2 suuruse valglaga ojade ja jõgede ehituskeelu ja kalda piiranguvöönd. Uus Kurisu jõe ruumikuju on tähistatud punasega ning Pihla jõe ruumikuju sinisega:
- Pihla jõgi (VEE1163300) ja Kurisu jõgi (VEE1163500) – 23.04.2025 muudeti Pihla jõe tüüp “oja”-ist “peakraav”-iks, kuna ajalooliste kaartide ja veekogu tänapäevase väljanägemise põhjal on tegemist suuremas osas tehisveekoguga. Loodusliku algupäraga on vaid lõik senisest Kurisu jõe suudmest kuni Kirikulaheni. 27.06.2025 muudeti nimetatud Pihla jõe lõik Kurisu jõeks, et Pihla jõena oleks arvel vaid tehisveekogu ning Kurisu jõgi hõlmaks kogu algupärast looduslikku veekogu.
Jõgeva maakond
- Jõgeva vald
-
- Nõva jõgi (VEE1023705) - 08.07.2025 lühendati oja ruumikuju inimtekkelise kraavi võrra ja viidi tõenäolise algupärase loodusliku lähte piirkonda. Varem Nõva oja lähtelõiguks loetud kraavi ümber kitsendusi enam pole. Nõva jõe ruumikuju küljest eemaldatud lõik on tähistatud punasega:
- Nõva jõgi (VEE1023705) - 08.07.2025 lühendati oja ruumikuju inimtekkelise kraavi võrra ja viidi tõenäolise algupärase loodusliku lähte piirkonda. Varem Nõva oja lähtelõiguks loetud kraavi ümber kitsendusi enam pole. Nõva jõe ruumikuju küljest eemaldatud lõik on tähistatud punasega:
- Põltsamaa vald
-
- Raasna kraav (VEE1034100) – 17.04.2025 muudeti tüüp “kraav”-ist “peakraav”-iks, kuna selle valgla pindala on üle 10 km2. Piirangud enamiku kraavi ümber ei muutu, kuna see on arvel ka üle 10 km2 suuruse valglaga eesvooluna. Uus üle 10 km2 suuruse valglaga peakraavi veekaitsevöönd rakendub kraavi lähtes 80 m pikkusele lõigule, mis pole arvel eesvooluna.
- Veskissaare kraav (VEE1029400) – 17.04.2025 muudeti tüüp “oja”-st “kraav”-iks, kuna tegemist on tehisveekoguga. Kraavi lähtest kuni eesvoolu alguseni ei rakendu enam veekaitse-, ehituskeelu- ega kalda piiranguvöönd. Poole kraavi ulatuses jäävad need kehtima, kuna see on arvel üle 25 km2 valgla suurusega eesvooluna.
Lääne-Viru maakond
- Rakvere vald
-
- Soolikaoja (VEE1075300) – 20.01.2025 korrigeeriti oja telge alamjooksul nii, et see hõlmaks kõiki harusid, kus oja voolab ning on ajalooliselt voolanud. Neile lõikudele rakenduvad üle 25 km2 suuruse valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid. Punasega on tähistatud oja ruumikujule lisandunud lõigud:
- Soolikaoja (VEE1075300) – 20.01.2025 korrigeeriti oja telge alamjooksul nii, et see hõlmaks kõiki harusid, kus oja voolab ning on ajalooliselt voolanud. Neile lõikudele rakenduvad üle 25 km2 suuruse valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid. Punasega on tähistatud oja ruumikujule lisandunud lõigud:
- Tapa vald
-
- Rauakõrve oja (VEE1079500) - vt. muudatuste kirjeldust Kuusalu valla alajaotisest.
- Tuulemõrrakraav (VEE1087201) – 12.04.2025 muudeti tüüp “kraav”-ist “peakraav”-iks, kuna selle valgla pindala on üle 25 km2. Rakendub üle 25 km2 suuruse valglaga peakraavi veekaitsevöönd.
- Vinni vald
-
- Anguse jõgi (VEE1073100) – 14.04.2025 viidi ülemjooks algupärasele looduslikule harule. Lisandunud lõigule rakenduvad üle 25 km2 suuruse valglaga jõgede veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid. Lisandunud lõik on tähistatud punasega. Anisoo kraavi (VEE1800027) uus ruumikuju rohelisega:
- Anisoo kraav (VEE1800027) – 14.04.2025 muudeti tüüp “kraav”-ist “peakraav”-iks, kuna selle valgla pindala on üle 10 km2. Alamjooksule lisati varem Anguse jõe osaks loetud kraav. Rakendub üle 10 km2 suuruse valglaga peakraavi veekaitsevöönd.
- Anguse jõgi (VEE1073100) – 14.04.2025 viidi ülemjooks algupärasele looduslikule harule. Lisandunud lõigule rakenduvad üle 25 km2 suuruse valglaga jõgede veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid. Lisandunud lõik on tähistatud punasega. Anisoo kraavi (VEE1800027) uus ruumikuju rohelisega:
Põlva maakond
- Räpina vald
-
- Järvselja kraav (VEE1051004) – vt. muudatuste kirjeldust Tartu maakonna Kastre valla alajaotisest.
Pärnu maakond
- Häädemeeste vald
-
- Kabli jõgi (VEE1152000) – 22.12.2024 lühendati oja ruumikuju inimtekkelise kraavi võrra ja lähe viidi algupärase loodusliku lähte asukohta. Varem Kabli jõe ülemjooksuks loetud kraavi ümber kitsendusi enam pole. Punasega on tähistatud Kabli jõe ruumikuju küljest eemaldatud lõik:
- Kabli jõgi (VEE1152000) – 22.12.2024 lühendati oja ruumikuju inimtekkelise kraavi võrra ja lähe viidi algupärase loodusliku lähte asukohta. Varem Kabli jõe ülemjooksuks loetud kraavi ümber kitsendusi enam pole. Punasega on tähistatud Kabli jõe ruumikuju küljest eemaldatud lõik:
- Lääneranna vald
-
Öaoja (VEE1121000) - 08.07.2025 viidi oja alamjooksu ruumikuju tegeliku veevoolu teljele. Sellele lõigule rakendub 10 kuni 25 km2 suuruse valglaga peakraavide veekaitsevöönd. Punasega on tähistatud oja uus alamjooks ja sinisega vana:
Rapla maakond
- Kohila vald
-
- Siimu soon (VEE1097700) – 03.07.2025 muudeti tüüp “kraav”-ist “oja”-ks, kuna voolab olulises osas mööda looduslikku sängi. Rakenduvad 10 kuni 25 km2 suuruse valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid.
Saare maakond
- Muhu vald
-
- Targa kraav (VEE1174901) – 17.04.2025 muudeti kraavi tüüp “oja”-st “kraav”-iks, kuna tegemist on tehisveekoguga. Kraavi ümber ei rakendu enam veekaitse-, ehituskeelu- ega kalda piiranguvöönd.
Tartu maakond
- Elva vald
-
- Punga oja (VEE1013300) – 10.03.2025 pikendati oja ruumikuju ülesvoolu mööda ajaloolist looduslikku sängi kuni kahe kraavi ristini. Võib olla vajadus veelgi pikendada, kui paikvaatlus seda kinnitab. Lisandunud lõigule rakenduvad alla 10 km2 suuruse valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid. Lisandunud lõik on kujutatud punasega:
- Punga oja (VEE1013300) – 10.03.2025 pikendati oja ruumikuju ülesvoolu mööda ajaloolist looduslikku sängi kuni kahe kraavi ristini. Võib olla vajadus veelgi pikendada, kui paikvaatlus seda kinnitab. Lisandunud lõigule rakenduvad alla 10 km2 suuruse valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid. Lisandunud lõik on kujutatud punasega:
- Kastre vald
-
- Apna jõgi (VEE1051000), Kalli jõgi (VEE1050900), Tsolliperä jõgi (VEE1050908), Raudtee kraav (VEE1050909) ja Järvselja kraav (VEE1051004) – 28.03.2025 ühendati Apna jõe alamjooks ajaloolisest järjepidevusest tulenevalt Kalli jõega. Senine Kalli jõe kesk- ja ülemjooks võeti arvele Tsolliperä jõena (tüüp „jõgi“) ja Raudtee kraavina (tüüp „peakraav“, kuna valgla pindala on üle 10 km2). Tsolliperä jõena arvele võetud lõigu ulatuses rakenduvad senise üle 25 km2 suuruse valglaga jõe ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndi asemel 10–25 km2 suuruse valglaga jõe ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid. Raudtee kraavina arvele võetud lõigu ulatuses rakenduvad eesvooluga kattuvas osas senise üle 25 km2 suuruse valglaga jõe ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndi asemel 10–25 km2 suuruse valglaga maaparanduse eesvoolu ehistuskeelu- ja kalda piiranguvööndid. Ülejäänud Raudtee kraavi ulatuses ei rakendu enam ehituskeelu- ega kalda piiranguvööndit. Rakendub vaid üle 10 km2 suuruse valglaga peakraavi veekaitsevöönd. Kuna Raudtee kraav võeti ülemjooksul arvele pikemana, kui varasem Kalli jõgi, siis rakendub uuena Raudtee kraavi osana arvele võetud lõigule samuti üle 10 km2 suuruse valglaga peakraavi veekaitsevöönd. Raudtee kraavi lõik, mis varem ei olnud Kalli jõe osa ja kus seetõttu ei kehtinud ka veekaitsevöönd on kujutatud punasega:
Senine Apna jõe kesk- ja ülemjooks võeti peaaegu terves pikkuses arvele Järvselja kraavina (tüüp „peakraav“, kuna valgla pindala on üle 10 km2). Senise Apna jõe teljega kattuvas lõigus Järvselja kraavi kitsendused ei muutu, kuna see on arvel ka üle 10 km2 suuruse valglaga eesvooluna. Järvselja kraavi ülemjooksuks loeti Sikakurmu külast algav kraav, mis varem Apna jõena arvel polnud. Seega ei rakendu enam varasemale Apna jõe ülemjooksuna arvel olnud kraavile veekaitse, ehituskeelu- ega kalda piiranguvöönd. Järvselja kraavi ülemjooksule lisandub aga üle 10 km2 valglaga peakraavi veekaitsevöönd. Punasega on kujutatud lõik, kus lisandub üle 10 km2 valglaga peakraavi veekaitsevöönd:
- Luutsnaoja (VEE1051001), Poltraga oja (VEE1050902), Soitsejõgi (VEE1050904), Viira oja (VEE1050901) – 28.03.2025 võeti EELISes arvele uued Kalli jõkke suubuvad looduslikud vooluveekogud tüübiga „oja“. Rakenduvad kuni 10 km2 suuruse valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid.
- Apna jõgi (VEE1051000), Kalli jõgi (VEE1050900), Tsolliperä jõgi (VEE1050908), Raudtee kraav (VEE1050909) ja Järvselja kraav (VEE1051004) – 28.03.2025 ühendati Apna jõe alamjooks ajaloolisest järjepidevusest tulenevalt Kalli jõega. Senine Kalli jõe kesk- ja ülemjooks võeti arvele Tsolliperä jõena (tüüp „jõgi“) ja Raudtee kraavina (tüüp „peakraav“, kuna valgla pindala on üle 10 km2). Tsolliperä jõena arvele võetud lõigu ulatuses rakenduvad senise üle 25 km2 suuruse valglaga jõe ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndi asemel 10–25 km2 suuruse valglaga jõe ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid. Raudtee kraavina arvele võetud lõigu ulatuses rakenduvad eesvooluga kattuvas osas senise üle 25 km2 suuruse valglaga jõe ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndi asemel 10–25 km2 suuruse valglaga maaparanduse eesvoolu ehistuskeelu- ja kalda piiranguvööndid. Ülejäänud Raudtee kraavi ulatuses ei rakendu enam ehituskeelu- ega kalda piiranguvööndit. Rakendub vaid üle 10 km2 suuruse valglaga peakraavi veekaitsevöönd. Kuna Raudtee kraav võeti ülemjooksul arvele pikemana, kui varasem Kalli jõgi, siis rakendub uuena Raudtee kraavi osana arvele võetud lõigule samuti üle 10 km2 suuruse valglaga peakraavi veekaitsevöönd. Raudtee kraavi lõik, mis varem ei olnud Kalli jõe osa ja kus seetõttu ei kehtinud ka veekaitsevöönd on kujutatud punasega:
Valga maakond
- Otepää vald
-
- Ilmjärve oja (VEE1008224) – 12.05.2025 viidi oja ülemjooks algupärasele looduslikule harule. Sellele lõigule rakenduvad 10-25 km2 suuruse valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid. Varem Ilmjärve oja ülemjooksuks loetud kraavi ümber kitsendusi enam pole. Uus Ilmjärve oja ülemjooksu asukoht on tähistatud punasega:
- Ilmjärve oja (VEE1008224) – 12.05.2025 viidi oja ülemjooks algupärasele looduslikule harule. Sellele lõigule rakenduvad 10-25 km2 suuruse valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid. Varem Ilmjärve oja ülemjooksuks loetud kraavi ümber kitsendusi enam pole. Uus Ilmjärve oja ülemjooksu asukoht on tähistatud punasega:
Viljandi maakond
- Mulgi vald
-
- Kapa oja (VEE1136800) - 08.07.2025 pikendati oja ülemjooksu mööda algupärast looduslikku haru. Sellele lõigule rakenduvad kuni 10 km2 suuruse valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid. Lisandunud lõik on kujutatud punasega:
- Kuustle oja (VEE1136500) - 08.07.2025 lühendati oja ruumikuju inimtekkelise kraavi võrra. Varem Kuustle oja lähtelõiguks loetud kraavi ümber kitsendusi enam pole. Kuustle oja ruumikuju küljest eemaldatud lõik on tähistatud punasega:
- Paluoja (VEE1136010) - 08.07.2025 lühendati oja ruumikuju inimtekkelise kraavi võrra. Varem Paluoja lähtelõiguks loetud kraavi ümber kitsendusi enam pole. Paluoja ruumikuju küljest eemaldatud lõik on tähistatud punasega:
- Remsi oja (VEE1136400) – 04.04.2025 viidi oja ülemjooks algupärasele looduslikule harule. Sellele lõigule rakenduvad kuni 10 km2 suuruse valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid. Varem Remsi oja ülemjooksuks loetud kraavi ümber ehituskeelu- ega kalda piiranguvöönd enam ei rakendu. Rakendub vaid kuni 10 km2 suuruse valglaga avatud eesvoolu 1 m laiune veekaitsevöönd. Uus Remsi oja ülemjooksu asukoht on tähistatud punasega:
- Sõõrdoja (VEE1138000) - 28.06.2025 viidi oja ülemjooks algupärasele looduslikule harule. Sellele lõigule rakenduvad kuni 10 km2 suuruse valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid. Varem Sõõrdoja ülemjooksuks loetud kraavi ümber kitsendusi enam pole. Uus Sõõrdoja ülemjooksu asukoht on tähistatud punasega:
- Tikuti oja (VEE1136600) - 08.07.2025 lühendati oja ruumikuju inimtekkelise kraavi võrra. Varem Tikuti oja lähtelõiguks loetud kraavi ümber ei rakendu enam ehituskeelu- ega kalda piiranguvöönd. Veekaitsevöönd vähenes maaparanduse eesvooluga kattuvas lõigus 1 m-le. Tikuti oja ruumikuju küljest eemaldatud lõik on tähistatud punasega:
- Kapa oja (VEE1136800) - 08.07.2025 pikendati oja ülemjooksu mööda algupärast looduslikku haru. Sellele lõigule rakenduvad kuni 10 km2 suuruse valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid. Lisandunud lõik on kujutatud punasega:
- Viljandi vald
-
- Massumõisa oja (VEE1018700) - 20.05.2025 viidi oja ülemjooks algupärasele looduslikule harule, mis algab Jaama allikast. Lisaks muudeti tüüp "kraav"-ist "oja"-ks, kuna selle alamjooks voolab looduslikus sängis. Rakenduvad kuni 10 km2 suuruse valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid. Uus Massumõisa oja ülemjooksu asukoht on tähistatud punasega:
- Orika oja (VEE1139600) - 20.05.2025 viidi oja ülemjooks algupärasele looduslikule harule, mis algab Holstre järvest. Sellele lõigule rakenduvad üle 25 km2 suuruse valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid. Varem Orika oja ülemjooksuks loetud kraavi ümber kitsendusi enam pole. Uus Orika oja ülemjooksu asukoht on tähistatud punasega:
- Sinialliku oja (VEE1139900) - 20.05.2025 viidi oja ülemjooks algupärasele looduslikule harule. Sellele lõigule rakenduvad üle 25 km2 suuruse valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid. Varem Sinialliku oja ülemjooksuks loetud kraavi ümber kitsendusi enam pole. Uus Sinialliku oja ülemjooksu asukoht on tähistatud punasega:
- Massumõisa oja (VEE1018700) - 20.05.2025 viidi oja ülemjooks algupärasele looduslikule harule, mis algab Jaama allikast. Lisaks muudeti tüüp "kraav"-ist "oja"-ks, kuna selle alamjooks voolab looduslikus sängis. Rakenduvad kuni 10 km2 suuruse valglaga ojade veekaitse-, ehituskeelu- ja kalda piiranguvööndid. Uus Massumõisa oja ülemjooksu asukoht on tähistatud punasega: