Biojäätmed on biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning kodumajapidamises, büroos, jaemüügikohas, hulgimüügiettevõttes ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed ning samalaadsed toiduainetööstuses tekkinud jäätmed.
Ülevaade
Biojäätmete liigiti kogumine on oluline mitmel põhjusel:
🍏koos teiste jäätmetega prügilasse ladestatud biojäätmetest eraldub prügilagaasi, mis on olulise mõjuga kasvuhoonegaas;
🍏 segaolmejäätmetega koos kogudes määrivad biojäätmed ära teised jäätmematerjalid, mida muidu oleks olnud võimalik välja sortida ja ringlusse suunata;
🍏 biojäätmetes sisaldub olulisi taimetoitaineid, mis on väärtuslik ressurss nii koduaias kui ka põllumajanduses;
🍏 biojäätmetest biogaasi tootes on võimalik ära kasutada neis sisalduv energia kütusena ja kääritusjääk kui põlluväetis.
Vaata lisaks
- Õigusaktid, juhendid ja uuringud
-
Hiljemalt 31.12.2023 peab kohalik omavalitsus korraldama biojäätmete liigiti kogumise tekkekohalt, kui neid tekkekohal ei kompostita (jäätmeseadus § 31 lg 4 ja 13612 ning sortimismääruse § 2 ja 3). Nõue tuleneb EL jäätmete raamdirektiivist (artikkel 22).
- Abimaterjalid KOV-idele
-
Biojäätmete abimaterjalid KOV keskkonnaspetsialistile Keskkonnaameti kodulehel.
Biojäätmete liigiti kogumine on kasvutrendis
Viimase viie aasta jooksul on köögi- ja sööklajäätmete liigiti kogumine iga-aastaselt suurenenud 3 protsenti. Biojäätmete tekke hulk ei ole aga sama perioodi jooksul muutunud. Suureks saavutuseks võib pidada ka oluliselt vähem biojäätmete prügilasse viimist. Eestis kogutakse viimastel andmetel ligikaudu 105 kilogrammi biojäätmeid inimese kohta aastas (umbes 140 tuhat tonni). Sellest 72 kilogrammi on köögi-ja sööklajäätmed ning 33 kilogrammi aia- ja haljastujäätmed.
Kuidas käideldakse biojäätmeid Eestis?
Biojäätmed on üks olulisemaid olmejäätmete liike, kuna just nende esinemine segaolmejäätmetes ei võimalda jäätmete tõhusat eraldamist spetsiaalsetes sortimistehastes ja tekkivaid materjale ringlusse suunata. Praegu kasutatakse erinevaid biojäätmete kogumise ja töötlemise meetodeid. Nii kogutakse toidujäätmed kokku nende tekkekohas ja viiakse ära kohaliku omavalitsuse korraldatud hanke raames. Rohelised jäätmed ehk aia- ja haljastusjäätmed kogutakse reeglina jäätmejaamade võrgustiku kaudu. Mõned omavalitsused korraldavad nii sügisel kui kevadel kodumajapidamistes tekkivate aiajäätmete äravedu otse kodudest.
Liigiti kogutud biojäätmed on väärtuslik ressurss, mida saab kompostitootmise kaudu ka ringlusesse suunata. Samas saab biogaasi toota ja kasutada viimast energiaallikana. Mahalangenud lehti ja niidetud muru on võimalik väikestes kogustes kasutada saastunud pinnase puhastamiseks naftasaadustest ja muudest keemilistest ühenditest. Kõige keskkonnasõbralikum viis biolagunevate materjalide ringlusesse suunamiseks on aga kompostida need seal, kus need tekkivad, näiteks kodus, hoovis või töökohas asuvas kompostris.
Kahjuks satub palju biojäätmeid koos segaolmejäätmetega põletusahju või prügilasse. Selle põhjuseks on liigiti kogumise madal tase. 2022. aasta seisuga koguti liigiti biojäätmetest vaid 30%.
Alljärgnevalt kaardilt on võimalik uurida statistikat köögi- ja sööklajäätmete liigiti kogumise kohta kohalike omavalituste lõikes. Samuti saada ülevaade, kus Eesti piirkondades asuvad biojäätmete käitluskohad.