Tänu ümbritsevale merele on Hiiumaa kliima teistsugusem kui Mandri-Eestis. Päikesepaistelisi ilmu on rohkem ja vihma vähem. Need kaks lauset esinevad pea igas saart tutvustavas loos.
Hiiumaa on Eesti saartest suuruselt teisel kohal. Koos 200 väikesaarega (neist suurim on Kassari) on Hiiumaa pindala 1023 km2. See on ühtlasi väiksem maakond Eestis.
Ka Eesti suuruselt teine kolme mere (Lääne-, Balti- ja Väinamere) tagune saar on aastasadu pakkunud mandri-inimestele põnevust. Ka teda on tabanud arvukalt lööke nii arvukate okupantide kui tillukestest bakteritest tingitud taudide näol. Ainult, et kogukas meteoriit ei tabanud saart, nagu Kaalis, vaid plartsatas merre napilt Kärdlast põhja pool.
Mõlemad saared on kuulsad oma imelise looduse, s.h iseäraliku kliima poolest. Meenutagem: kui enamik riigi pindalast jääb Köppeni kliimaklassifikatsiooni kohaselt Dfb kliimatüüpi (külma talvega niiske mandriline kliima), siis üksnes Saare- ja Hiiumaa äärmine lääneosa kuulub kliimatüüpi Cfb (maheda talvega mereline kliima). Noid lokaalseid erinevusi kliimas põhjustab eelkõige maismaaga piirnev Läänemeri, mis talvel rannikupiirkonda ja saari soojendab ning millel on just kevadel jahutav mõju.
Kuna Saaremaa pindala on naabri omast üle 2,6 korra suurem, on ka sealne kliima veidi kontinentaalsem. Hiiumaa maksimaalne õhutemperatuur +32,3 °C on registreeritud 30.07.2018 Heltermaal (Saaremaal +33,6° Karjal 1994.a.), minimaalne õhusoe aga –34,2° Kärdlas pakaselisel 1978. aasta lõpupäeval (Saaremaa siseosas –37,1°).
Hiiumaa kliimat iseloomustatakse tavaliselt saare praegu töötatavatest ilmajaamadest (Ristna, Heltermaa ja Kõrgessaare rannikujaamad ning Luguse hüdromeetriajaam) vanima – Ristna andmetega. Ristna jaama aasta keskmiseks õhutemperatuuriks (aastaist 1981-2010) on 6,8 °C (võrdluseks Vilsandi 7,1° ja Sõrve 7,0°). Külmim kuu on veebruar (–2,1°), kõige soojem aga juuli (17,0°). Eesti territoriaalse ilma muutlikkuse näiteks on õhutemperatuuride erinevus 6. veebruaril 2012. aastal, kui riigi kagunurgas Korelas mõõdeti hommikul –33,3 °C, Ristnas samal ajal aga –3,3 °C!
Sademete hulk on Hiiumaal suurem kui Saaremaal – Ristnas aastas 639 mm, maksimum sügiskuudel (72–79 mm), kuivem aeg on kevadel, kui sajab kuus 30 mm ümber. Pea igas saare osas on sadanud tõelist paduvihma – näiteks Ristnas 81 mm ööpäevas 06.08.1967 ja Lugusel 78 mm ööpäevas 28.07.1988. Kõige sajusem kuu on olnud 1979. aasta juuli, kui Kärdlas mõõdeti sajusummaks 187 mm vihmavett.
Huvitav asjaolu: mõlema suure saare kagupoolne äär on viimasel aastakümnel olnud riigi pea kõige lumisem ala – 2010. aasta 24. veebruaril mõõdeti Saaremaal Uue-Lõve hüdromeetriajaamas lumevaiba paksuseks 74 cm, Lugusel Hiiumaal aga 73 cm! Võrdluseks samal ajal mõõdeti lumikatte paksuseks Tallinn–Harkus 59 cm, Tõraveres 44 cm ja Sõrves 29 cm. 2018. aastal mõõdeti Eesti kõige paksem lumekiht just Lugusel – 37 cm 26. veebruaril.
Laevaliiklusele avaldavad suurt mõju muutused merevee tasemes. Pikaajalisest keskmisest tasemest allpool oli näiteks vesi Heltermaal 9. detsembril 1959 aastal – tervelt 101 cm võrra (BK77 süsteemis ja EH2000 süsteemis 78 cm alla keskmise veetaseme).
Kuigi Gustav Ernesaksa ooper „Tormide rand“ kujutab elu Hiiumaal, on seal vähem tuulisem kui naabritel – aasta keskmine tuulekiirus on Ristnas vaid 3,9 m/s (Vilsandil 6,0 m/s), samapalju, kui sisemaal Viljandis või Kundas. Samas on Ristna lähedal Eesti surfarite paradiis. Kõvema tuulega on talvekuud 4,7–4,8 m/s. Tugevaim tuulepuhang 34 m/s registreeriti Kärdlas 28.09.1975 ja 20.-21.11.1975.
Klimaatilistest aastaaegadest
Kevad – (kitsamas mõttes) algab teatavasti koos taimede vegetatsiooniperioodi algusega, s.o siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +5 °C. Keskmine klimaatilise kevade algus on Ristnas 27. aprillil, kaks päeva Vilsandist hiljem (Eesti kliima minevikus ja tänapäeval, 2013).
Suvi – aeg, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur püsivalt ületab +13 °C, saabub saarte läänerannikule keskmiselt 12. juunil. Kõige hilisem suve saabumise kuupäev – 9. juuli – on saadud 1982. aastal Ristnas, Sõrves ja Vilsandil.
Sügise alguseks peetakse ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsivat langemist alla +13 °C, saabuvad öökülmad, valmivad suviviljad. Selle aastaaja keskmine alguskuupäev on Ristnas 15. september (Vilsandil 17. september). Kõige hilisema sügise alguse on klimatoloog Jaak Jaagus fikseerinud Ristnas 13. oktoobril 2005. aastal.
Talve kitsamas mõttes ehk päristalve algus on määratletud püsiva lumikattega perioodi algusega. Paljudel aastatel ei pruugi saartel sellist aega saabudagi. Keskeltläbi peaks aga klimaatiline talv saabuma Ristnas 2. jaanuaril, Vilsandil ja Sõrves nädal hiljem.
Jaanuar on tuntud külmarekordite poolest. Eesti rekord –43,5 °C pärineb 1940. aasta 17. jaanuarist, mõõdetuna Jõgeval. Siis oli isegi “Hiiumaal korraks nii külm, et naakui jala maha pani, see maa külges kinnikülmand oli. Tahtsid keia, pidid jalgu maa külgest lahti kiskuma. Ja pole see naasama vaikselt lahti tulnd. Ikka samm ja pauk, samm ja pauk”.
Hiiumaa ilmarekordid
- Kõige madalam õhutemperatuur on –34,2 °C, mis mõõdeti 30. detsembril 1978. aastal Kärdla ilmajaamas.
- Kõige kõrgem õhutemperatuur on +32,3 °C, mis mõõdeti 30. juulil 2018. aastal Heltermaa rannikujaamas.
- Maksimaalne ööpäevane sajuhulk on 81 mm, mis mõõdeti Ristna rannikujaamas 6. augustil 1967. aastal.
- Maksimaalne lumikatte paksus on 73 cm, mis mõõdeti 24. veebruaril 2010. aastal Luguse hüdromeetriajaamas.
- Tugevaim tuule puhang on 34 m/s, mis registreeriti Kärdla ilmajaamas 1975. aastal 28. septembril ja 20.–21. novembril.