Liigu edasi põhisisu juurde

Üpris laialdase piirkonna kliima iseärasusi esindab vaid Türi meteoroloogiajaam (asutatud 1925. aastal).Järvamaa lääneosa paikneb Kõrvemaal, kirdeosa Pandivere kõrgustikul ja kaguosa Kesk-Eesti lavamaal. Kõrvemaa on vahelduva pinnamoega, suurte metsade ja soodega ala, neist on suurim – Epu-Kakerdi soostik (364 km2).

Üpris laialdase piirkonna kliima iseärasusi esindab vaid Türi meteoroloogiajaam (asutatud 1925. aastal).

Järvamaal on järvi vähe ja needki väikesed. Maakond asub olulisel veelahkmealal, sealt algavad Pärnu jõgi ja tema paljud lisajõed.

Õhu soojusrežiimi alusel tehtud Eesti territooriumi klimaatilise rajoneerimise (Jaagus, Truu, 2004) järgi kuulub Järvamaa Mandri-Eesti kliimavaldkonna Sise-Eesti ehk kontinentaalse allvaldkonna piiridesse. Üpris laialdase piirkonna kliima iseärasusi esindab vaid Türi meteoroloogiajaam (asutatud 1925. aastal). Lühiaegseid, teadusele väheväärtuslikke ilmamõõtmisi on tehtud ka 19. sajandil (Paides 1849-1854 ja Järva-Jaanis 1867-1876).

Ebatervislik kliima?

Pea sadakond aastat tagasi peeti Järvamaad üheks ebatervisliku kliimaga kandiks – suure osa maakonnast katavad ju sood-rabad. Nii kirjutati kohalikus ajalehes „Järva Teataja“ 1943. aasta aprillis: „Üldiselt on levinud Järvamaal arvamus, et siinne kliima, kuna esineb, eriti Paide ümbruses, rohkesti soiseid alasid, põhjustab arvukaid tiisikusjuhte“. Kohalik arst F. Thomson vastas: „Tiisikuse leviku põhjuseks ei ole niivõrd klimaatilised tingimused kui just inimesed ise, sest esineb ju näit. Taanis ja Hollandis, kus klimaatilised tingimused pole sugugi paremad kui meil, tunduvalt vähem tiisikust. Seega osutub täiesti valeks rahva hulgas üldiselt levinenud arvamine, nagu võidutseks tiisikus niiskeil madalail ja soode serval asuvais paikades. Viimane seik kahtlemata peaks puudutama järvalasi ja eriti paidelasi, kes näivad üldiselt olevat arvamisel, et võivad siin esinevat tiisikust „vabandada” ja kirjutada ümbritsevate soode arvele. Et see nii pole, näitab ka võrdlus teiste maakondadega. Näiteks Viljandimaal, Võrumaal ja isegi Petserimaal, kus üldiselt on kuivem kui Järvamaal, registreeritakse tiisikust suhteliselt suuremal arvul kui Järvamaal.“

Kommentaar: Aastail 1923–1935 sadas Järvamaal vähem kui Viljandimaal ja ligikaudu sama palju kui Võrumaal: aastane sajuhulk Järvamaal oli tollal umbes 650 mm, Viljandimaal ligi 700 mm, Võrus aga 631 mm (Andmeid Eesti kliimast, 1939).

Värskete kliimanormide (aastad 1991–2020) järgi on aastane sajuhulk Türil 726 mm. (Võrdluseks naaberjaamades Kuusikul 730 mm, Viljandis 747 mm ja Jõgeval 672 mm.) Kõige rohkem sajab Järvamaa lõunaosas augustikuus (91 mm), seda näitu edestab vaid Jõhvi 93 millimeetriga. Kuivem aeg on kevadel, kui märtsis-aprillis sajab 38 mm. Türil on valanud ka tõelist paduvihma – 77,8 mm 1973. aasta esimesel augustil.

Aasta keskmiseks õhutemperatuuriks Türil arvutati ilmateenistuses 6,0 ºC (Eesti keskmine – 6,4 ºC, Viljandis 6,2 ºC, Kuusikul 5,9 ºC ja Jõgeval 5,8 ºC).

Kevadkuude (märts-mai) soojuselt jääb Eesti kevadpealinn küll naaberjaamast Viljandist maha, samas ületab nii Jõgevat kui Kuusikut (Türi 5,1º, Viljandi 5,4º, Jõgeva 4,6º ja Kuusiku 4,9º).
Türi on Jõgeva ja Kuusiku kõrval tuntud kui öökülmade piirkond. Näiteks on viimane kevadine öökülm õhus esinenud Kuusikul 24. juunil 1992. aastal, Türil ja Jõgeval aga 19. juunil 1978. Juunikuu minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti jaamas 4. juunil 1962. aastal –2,6 kraadi.

Esimene öökülm õhus registreeriti 29. augustil 1966. aastal, tugevam (≤ 4º) aga 17. septembril 1968. aastal.

Klimaatilistest aastaaegadest

Kevad – (kitsamas mõttes) algab teatavasti koos taimede vegetatsiooniperioodi algusega, s.o siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +5 °C. Keskmine klimaatilise kevade algus on Türil 20. aprillil, Kuusikul 22. aprillil ja Jõgeval 21. aprillil (Eesti kliima minevikus ja tänapäeval, 2013).

Suvi – aeg, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur püsivalt ületab +13 °C, saabub Türile 2. juunil, samal päeval ka Jõgevale ning kaks päeva hiljem Kuusikule.

Sügise alguseks peetakse ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsivat langemist alla +13 °C, algavad öökülmad, valmivad suviviljad. Selle aastaaja keskmine alguskuupäev on nii Türil, Kuusikul kui Jõgeval 2. septembril.

Talve kitsamas mõttes ehk päristalve algus on määratletud püsiva lumikattega perioodi algusega. Paljudel aastatel ei pruugi saartel sellist aega saabudagi. Keskeltläbi peaks aga klimaatiline talv saabuma Türile 15. detsembril, samal päeval ka Kuusikule. Jõgeva kanti saabub nimetatud aastaaeg aga ligi viis päeva varem.

Järvamaa (Türi) ilmarekordid

  • Kõige madalam õhutemperatuur –37,6 °C mõõdeti 31. detsembril 1978. aastal.
  • Kõige kõrgem õhutemperatuur +34,3 °C mõõdeti 11. augustil 1992. aastal ja 30. juulil 1994. aastal.
  • Maksimaalne ööpäevane sajuhulk 77,8 mm mõõdeti 1. augustil 1973. aastal.
  • Kõige sajusem kuu oli 1978. aasta august – 202,4 mm.
  • Kõige kuivem kuu oli märts 1964. aastal – 1,4 mm.
  • Maksimaalne lumikatte paksus 66 cm mõõdeti 5. märtsil 1956. aastal.
  • Tugevaim tuulepuhang 22,9 m/s registreeriti 15. novembril 2005. aastal.

 

Uuri Järvamaa ajaloolisi ja hetkel töötavaid ilmajaamu:

Avaldatud: 23.01.2022  /  Uuendatud: 11.04.2023